Kas kirikud peaksid ühinema? Võta või jäta! 17.06.2008
Arusaadavalt tekib Torontos elavatel eestlastel eksiarvamusi ja arusaamatusi, kui nad kuulevad mingisugustest kirikute liitumisest/ühinemisest. Kas Peetri ja Vana-Andrese kogudused on viimaks valmis ühinema? Aga ei, asi on märksa tõsisem! Peapiiskop Andres Tauli ettepanek on ühendada väljapool Eestit tegutsev kirik, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik (E.E.L.K.) ja Eestis tegutsev kirik, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK). Neid kahte eesti kirikut on kerge omavahel ära vahetada, seepärast kasutagem lühendusi – E.E.L.K. (Luteriusu kirik) mis tegutseb väljaspool Eestit ja EELK (Luterlik kirik) mis tegutseb Eestis. Ühel on punktid ja teisel ei ole. Üks kannab Luteriusu nime ja teise nimi on Luterlik. E.E.L.K. tegevust määrab „Põhimäärused“; EELK tegevust määrab „Põhikiri“.
Meie kiriku, E.E.L.K. (Luteriusu) kiriku, Peapiiskop Andres Taul on esitanud E.E.L.K. kogudustele ettepaneku, et need kaks kirikut peaksid kiiremas korras ühinema – „ühtsuse taastama“. Ettepanek on teha meist üks „Välis-Eesti“ piiskopkond. Ettepanek vajavat, et meie kodukorras, meie Põhimäärustes, paragrahv 21 saaks muudetud. Paragrahvi praegune sõnastus on: „Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikut juhib peapiiskop kõrgeima vaimuliku juhina“. Ettepanekuga soovitakse seda paragrahvi muuta järgmiseks: „ EELK Välis-Eesti piiskopkonna ülim karjane on EELK peapiiskop ja E.E.L.K. peapiiskop asub EELK Välis-Eesti piiskopkonda juhtima piiskopi ülesannetes“.
Aga muudatusi põhimäärustes saab teha üksnes Kirikukogu otsusega. Kirikukogu on E.E.L.K. (Luteriusu) kiriku kõrgeimaks korraldavaks organiks. Igal E.E.L.K. kogudusel on Kirikukogus üks hääl. E.E.L.K. kogudusi on kokku ~ 47 - 49 (täpne arv vajab veel selgitust). Kirikul on ka oma valitsus, seda nimetatakse konsistooriumiks. Konsistoorium on peapiiskopi administratiivne kogu, mis aitab teda oma peapiiskopi kohustusi täita. Igal konsistooriumi liikmel -- neid nimetatakse assessoriteks ja neid on koos peapiiskopiga kokku üheksa -- on ka üks hääl. Esitatud ettepanek nõuab koguduste hääletamisotsuse sissesaatmist konsistooriumile hiliemalt 15. juuliks 2008. Ettepaneku vastuvõtmiseks on vaja 2/3 Kirikukogu jaatavat häält. Mittehääletamine loetakse ,,ei” häälte hulka. Seega vajab Peapiiskop Taul vahemalt 38-40 jaatavat häält et muudatusettepanek oleks vastuvõetud.
Kui see ettepanek oleks Kirikukogu poolt vastuvõetud siis Peapiiskop Taul astuks tagasi oma peapiiskopi ametist, võtaks piiskopi ameti vastu ja vannuks tõotust Eestis elavale EELK Peapiiskopile Andres Põdrale. Kui see nii toimuks siis saaksime kirikute ühinemist pühitseda septembrikuus.
Aga asjad ei ole nii selged nagu nad esmapilgul paistavad. Meie Põhimäärustes esineb sõna ,,peapiiskop” 79 korda. Iga üks neist peaks olema muudetud ,,piiskopiks” ja iga ,,piiskop” sõna muudetud ,,vikaar-piiskopiks” nagu oli meie kodukorras enne aastat 1957 kui tuli tarvitusele ,,peapiiskopi” tiitel. Enne 1957 a. ei olnud E.E.L.K. (Luteriusu) kirikul peapiiskoppi -- oli vaid piiskop.
Kui meie neid seadusandlikke muudatusi oma kirikupõhimäärustes ei tee - enne ühinemist - siis võib Eestis elav peapiiskop 79 kohas meie kiriku siseellu segada.
Näiteks: Põhimääruste § 25 on kirjutatud: „...Peapiiskopil on õigus tagandada vaimulikke ja teisi kiriku ametiisikuid ning teenijaid, samuti neid ka paigutada ümber teisele kogudusele ja kohale. Need otsused on lõplikud.“
Tallinnas peetud läbirääkimistel lepiti kokku, et: ,,EELK Välis-Eesti piiskopkonnal on tegevuse ja aruandmiskohustus EELK peapiiskopi ees”. Vana-Andrese kogudusel on kogemusi EELK (Luterliku) kirikuga. Aastal 2006 kui toimusid endise Peapiiskopi Udo Petersoo matused, tulid Tallinnast kohale EELK Peapiiskop Andres Põder ja mõned tema konsistooriumi liikmed. Nende seas ka Tallinna konsistooriumi majanduse assessor. Siis kui meie kogudusel ja kirikul oli lein, tundsid Tallinna mehed suurt huvi meie koguduse majandusliku/rahalise aruande vastu, soovides nende andmetega tutvuda. Ei olnud siis veel mingisugust „aruandmiskohustust“ paigal. Esiteks polnud neil õigust, ega vajadust, meie majanduslike aruannetega tutvuda ja teiseks selle informatsiooni välja otsimine ja uurimine matuste ajal oli ebasobiv.
,,Ühel kirikul saab olla ainult üks peapiiskop…”, ütleb Peapiiskop Taul. Aga kirikud ei ole ju veel ühinenud ega liitunud, ega ela, ega käitu sama põhimääruste järgi, ega suhtu paljudesse asjadesse samamoodi. Näitena võiks tuua eesti jumalateenistuse korras, liturgias, levinud Rooma katoliku kiriku kalduvust hakata kirikuõpetajaid nimetama preestriteks ja teenistuse ajal kasutama ladinakeelseid fraase. EELK „Põhikirja“ § 10, p.1 kasutatakse nüüd sõna „preester“. EELK „Põhikirja“ § 13 (2) määrab: „Piiskopi valib EELK teenistuses olevate preestrite hulgast kirikukogu.“
Vana-Andrese Kogudus tahaks, kõige paremas koostöövaimus, olla Peapiiskop Taulile abiks kirikute ühinemise ettevõtmises. Aga kuna meie ei tea, ega mõista, ühinemise tingimusi, ega näe selgelt „ühinemise tulemusi“ siis soovime, pigem vajame meie kiriku ja koguduste kaitse-seisukohalt, et uusi vajalikke paragrahve luuakse meie Põhimäärustesse mis konkreetselt ja väga selgelt määraksid vahekorra ja suhted praeguse E.E.L.K.(Luteriusu) piiskopi ja EELK (Luterliku) peapiiskopi vahel. Kõik peab olema „must-valge” peal seletatud; midagi ei tohi jääda kiriku ja koguduse liikmete silmis halliks ega hämaraks. Siis – ja alles siis – tuleks kirikute ühinemine kõne alla.
On öeldud, et ühinemisele tuleb minna tasa ja targu; ei tohi üle-pea-kaela kiirustada. Katsume meeles pidada kadunud Peapiiskop Udo Petersoo sõnu: ,, Me tahame minna ettevaatlikult edasi, et me ei tee mingisugust mõtlematut sammu, mida on hiljem raskem parandada, ...”.
Jüri Silmberg
Vana-Andrese Koguduse Esimees
Artiklile autorilt lisa: Olen just teada saanud et USA's tegusevate kogudustele on antud pikendust. Neil on kuni 15 nov. 2008 aega antud. Kuna Kanada kogudused ei olevat pikendust palunud ei ole seda ka neile antud! See on VALE! Vana-Andrese Kogudus palus pikendust kuni novembii lõpuni -- tänaseni ei ole veel mingit vastust tulnud.
Siit E.E.L.K. Konsistooriumi teadanne: http://www.eesti.ca/main.php?o...
ETV video siit: http://teleportal.neti.tv/etv2...
Kas kirikud peaksid ühinema? Võta või jäta! VIDEO (9)
Eesti kirikud | 20 Jun 2008 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Huvitav pealtnägemiselamus! Paluks täpsustust, millise kiriku ja preestriga tegemist oli, siis teaks ka pealt vaatama minna.
Eks murelikuks teeb mõndagi see, et tullakse kirikusse õpetajat otsima, aga leitakse hoopis pikas mustas rüüs nurgas lebavat preestrit kelle ühe käe sõrmede vahel keeruvad palvehelmed ja sügavast meditatsiivsest näoilmest võiks oletada et suust tulenevad sõnad oleksid justnagu mingid palvetekstid. Kui veel külaline saab aru et tuleb pöörduda preestril poole hüüdes teda isaks, siis mõnigi luteriusus kasvanud võib selline asi arusaadavalt tekitada infarkti. Aga nii see on juba mõnda aega Eestis, ning eks te siis arvestage nende uute tuultega.
Artiklis on jäätud mulje, et on ainult kaotada (peamiselt raha), aga jutu pole kasudest. Kas pole terve rida noori kirikuõpetajaid tulnud Eestist, kes on rikastanud meie ühiskonda? Kanada eestlaste seast ei ole asendajaid tulemas, vähemalt mina küll ei ole kuulnud.
Minu soovitus oleks proovida ühinemist ja kui tuleb mingi suurem lahkheli, siis astuge välja. Suuremat pilti vaadates, siinse kirikute paragrahvide vahetamine on väike asi.
Kui on mure rahade kaotsi minemisest (mis jätab mulje, et on suurematest summadest juttu), siis ma nõuaks autonoomset staatust, et te valitsete edasi oma majandusliku heaolu eest. Teie kirikud ei peaks rohkem makse maksma kui teised kirikud Eestis.
Minu soovitus oleks proovida ühinemist ja kui tuleb mingi suurem lahkheli, siis astuge välja. Suuremat pilti vaadates, siinse kirikute paragrahvide vahetamine on väike asi.
Kui on mure rahade kaotsi minemisest (mis jätab mulje, et on suurematest summadest juttu), siis ma nõuaks autonoomset staatust, et te valitsete edasi oma majandusliku heaolu eest. Teie kirikud ei peaks rohkem makse maksma kui teised kirikud Eestis.
Eesti kirikud
TRENDING
