Norralased on uhke rahvas, kes on sajandeid pidanud taluma võõraste valitsejate võimu. Nende iseseisvuspäev on aasta kaunimal ajal – mai keskel, kui loodus õitseb. Just siis toovad nad üle terve maa, eriti nähtavalt aga Oslo südalinnas välja oma riigilipud. Kuningalossi juurde viiv avar puiestee on suur lippude meri.

Kas meie, eestlased, oleme uhke rahvas? Vana rahvas, kes on väga kaua siinsel asualal elanud, oleme me kindlasti. Ka eesti sinimustvalge lipp, mis 4. juunil saab 127-aastaseks, on võrreldes enamiku teistega väga auväärses eas. Täiesti eriline on aga tõsiasi, et meie esmalipp on reliikviana säilinud.

Meie sinimustvalge lipp on meid ühendanud ja liitnud nii mure- kui rõõmuaegadel: selle all on langetud, aga ka hõisatud. Selle heiskamine on olnud kord innustatud, siis keelatud ja siis jälle lubatud. Selle lipu keeluaeg on kestnud palju kauem kui vaba heiskamise aeg. See lipp on alati olnud rahva elujõu üks allikaid.

Nagu varasematelgi aastatel, kogunetakse tänavu 4. juuni hommikul kell 7 Toompeale Pika Hermanni jalamile. Kaitseväe orkestri, kooriühingu laulukooride, Kaitseliidu ja paljude seltside liputoimkondade osavõtul heisatakse pidulikult riigilipp number üks. Kõnelevad Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, EELK peapiiskop Andres Põder ja Lipu Seltsi esimees.

Eesti Vabariigi esmaväljakuulutamise paika, Pärnu ajaloolise Endla teatri rõdu esisele toovad kooliõpilased 127 normaalmõõtmeis kandelippu ja ka suurima sinimustvalge lipu üldse (7x11 meetrit). Ettevõtmist toetavad Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Pärnu maa- ja linnavalitsus. Otepääl peetakse Eesti Üliõpilaste Seltsi eestvõttel mõttetalgud Lipu muuseumi tulevikust.

Viljandimaal Kõpus pühitsetakse Riigikantselei eestvedamisel ja Vabariigi Presidendi osavõtul uus lipuväljak. Viljandis Vabaduse platsil heiskavad lipu pidulikult noorkotkad ja kodutütred, pärg viiakse esmalipu õmbleja hauale. Põltsamaal korraldatakse lippu käsitlev mälumäng - viiendate klasside õpilastele. Isegi Iirimaa eestlased pole seda päeva unustanud, kogunetakse ühte Dublini kirikusse.

Eesti lipp on sündinud samuti looduse kaunimal ajal – selle 125 aasta juubelil nägime Otepääl sinimustvalgete lippude merd ning siis iseäranis võimsalt veel järgnenud suurlaulupeol. Kinnitagu sinimustvalged lipud rohkel arvul MEIE-tunnet ka nelja nädala pärast noorte laulupeol!

Riigilipu heiskamine on meie kõigi võimalus, aga võib-olla ka südame käsk. Iga maavanem, linnapea, vallavanem, külavanem, seltsijuht, talu- või majaomanik saab eeskujuga kaasa aidata selleks, et sinimustvalge lipp üha enam juurduks meie pühalikes hetkedes. (Pärnus ja Sindis aitavad noored eakatel majaomanikel hommikul lipu heisata ja õhtul langetada.) Pidagem meeles sedagi: rahvuslippu võib julgesti heisata perekondlikel suurpäevadel!

4. juunil oma lipule au anda on meie kõigi au küsimus. Hoidkem siis sinimustvalged lipud kõrgel! Kandkem sinimustvalgeid värve rinnas!


Trivimi Velliste
Eesti Lipu Seltsi esimees

Märkmed: