Arvo Uustalu SLõL
http://www.sloleht.ee/index.as... Göteborgis asuva merendus- ja insenerifirma SSPA projektijuhi Claes Källströmi hinnangul on Estonia huku põhjuste lõplikuks kinnitamiseks vaja vraki juurde sukelduda, seni takistab seda laeva ümber kehtiv hauarahu.
"Kui tahame oma järeldustes kindlad olla, siis peame sukelduma vraki juurde ja seda lähemalt uurima. Paraku ei ole sukeldumised seoses Rootsi, Soome ja Eesti poolt välja kuulutatud hauarahu tõttu võimalikud," ütles Källström. Initsiatiiv hauarahu kaotamiseks peaks uurijate arvates tulema Rootsi kaitseministrilt Sten Tolgforsilt.
Tartu Ülikoolis kaks aastat tagasi tehtud õigusekspertiisi kohaselt annab 1995. aastal sõlmitud hauarahuleppe üks punkt teoreetilise võimaluse ka leppe enda lõpetamiseks. Selle aluseks on viide Viini konventsiooni 62. artiklile, mis lubab uute ja varem mitte teada olnud asjaolude selgumisel lepingu tühistada.
Leivo: uurijad pole saanud kasutada kõiki materjale
Riigikogus Estonia hukuga tegelenud uurimiskomisjoni juhtinud Margus Leivo sõnul oli hauarahu kehtestamise algataja suuresti just Rootsi valitsus. "Kui initsiatiiv hauarahu lõpetada tuleks sealtpoolt, siis on üsna tõenäoline, et see ka kaotatakse. Lisatõendite saamise peamine eesmärk ei ole mitte 1997. aasta lõppraportit ümber lükata, vaid müüte ja spekulatsioone vältida. Raporti kohaselt läks laev põhja konstruktsioonivigade ja halva ilma koosmõjul," rääkis Leivo. "Selge on, et uurijad ei ole saanud kasutada kõiki materjale. Sukeldujad ei uurinud laevakere teadmisega, et sealt peab kohe saama maksimaalset informatsiooni, kuna esmane mõte oli vrakk üles tõsta."
Kaks aastat tagasi avas Leivo netilehekülje, kuhu saab Estonia vraki pinnaletõstmiseks toetusallkirju saata, praeguseks on antud neid 16 337. Allkirjade kogumise peamine eesmärk on aidata kaasa Estonia huku uurimisele.
Källström ütles laupäeval Rootsi raadio uudisteprogrammile Ekot, et sukeldumisel tuleks pinnale tuua ramp ja mõni aken. Sama ütles ta eile ka SL Õhtulehele. "Päris sada protsenti ei saa huku põhjustes kindel olla ka siis, kui need olulised tõendid on läbi uuritud. Küll saame nõnda kõige tõenäolisema hukustsenaariumi. Akende puhul oleks vaja leida vastus küsimusele, kui vastupidavad need on, mis omakorda aitab teada saada, kui kiiresti võis vesi laevakeresse tungida. Rambi uurimine näitaks seda, kui palju see uppumise hetkel lahti oli. Võimalik, et sukeldumisel leiaks ka laevakeres märkamatuks jäänud kahjustusi," selgitas ta.
Algne Eesti, Rootsi ja Soome poolt kokku kutsutud uurimisgrupp tõi tragöödia peamiseks põhjuseks rambi halva konstruktsiooni. Korraldatud uurimist kritiseeriti palju. Peamiseks dispuudi teemaks tõusis komisjoni objektiivsuse puudumine ning vähene alternatiivsete põhjuste uurimine. Mõistes, et mõni tragöödia aspekt on vaja edaspidi läbi vaadata, pani Rootsi valitsus aluse uuele uurimisprojektile. Selle töö tulemused peavad kaasa aitama laevade ohutuse parandamisele nii tänapäeval kui ka tulevikus. Sõltumatuse tagamiseks asus tööle kaks iseseisvat gruppi, üks Rootsis ja teine Saksamaal.
Vesi tungis laeva läbi avatud vöörivisiiri
Äsja raportiks vormunud uurimise jooksul püüdsid teadlased mudelkatsetuste abil välja selgitada, miks Estonia uppus nii kiiresti. Just see jäi 1997. aasta raportis kõige ebaselgemaks. Ühe uuringu korraldasid laevakatsetusfirma SSPA ja Göteborgi Chalmersi tehnikaülikooli teadlased ning teise Hamburgi hüdrodünaamika uurimiskeskuse Hamburg Ship Model Basin ning Hamburgi tehnikaülikooli teadlased. Uurijad jõudsid järeldusele, et kõige tõenäolisem on, et vesi tungis laeva läbi avatud vöörivisiiri ning ventilatsioonikanalite ja katkiste akende kaudu, mis selgitab kiiret uppumist. Rootslased tegid katseid laevamudeliga ning sakslased arvutisimulatsioonil. Källströmi sõnul ei välista uurijad ka plahvatust või kokkupõrget, millel uurijate stsenaarium siiski ei põhine.
Saksa ja Rootsi uurimisgrupi lõpparutelu toimub 23. mail Stockholmis.
Tallinnast Stockholmi teel olnud Estonia uppus 1994. aasta 28. septembri ööl, viies endaga kaasa 852 inimest.
