Jüri Toomepuu
Selle retoorilise pealkirja all avaldas 7 juunil artikli mõjukas Washingtoni Posti kolumnist ja sagedane uudiste saadete kaastööline ja kommentaator Charles Krauthammer, andes mõista, et selline teguviis oleks ilmselt absurdne.
NATO kaitsekilp. Krauthammer esitas selle küsimuse sissejuhatuseks NATO lepingu 5 lõigu, lepingu casus foederis, arutusele, mis kehtestab, et rünnak ühele NATO liikmele Euroopas või Põhja Ameerikas on rünnak kõikidele ja kohustab kõiki liitlasi rünnatut abistama, mis võiks hõlmata ka relvajõudude kasutamist, kuigi sõnastus ei tee selgeks millises ulatuses, millal või kuidas abi peab andma.
Oma eelmise kuu kõnes NATO peakorteris Brüsselis jättis USA president Donald Trump lepingu 5 lõigu mainimata. See kutsus esile kriitikat ja kahtlusi ta valmiduses astuda välja liitlaste kaitseks. Krauthammer väitis, et see viga oli šokeeriv. Mitte põhjusel, et lõigu järjekindel mainimine USA presidendi poolt garanteeriks selle rakendamist, vaid selle tõttu, et selle kordamine külvaks vajalikku kartust vasturünnakust. Krauthammeri sõnutsi on selline heidutamine oluliselt vaevalt usutav bluff, aga siiski kasulik. Toimis see ju 70 aastat. Ta kahtleb kas Eisenhower või Kennedy oleks isegi külma sõja haripunktis olnud valmis riskeerima New Yorgi hävingut, et kaitsta tollal venelastest ümber piiratud Berliini, aga jutt „massiivsest vasturünnakust,“ st tuumasõjast, hoidis Stalini ja ta järglased vaos. Nende heidutamiseks polnud vajalik neil olla 100 protsenti kindel, et vasturünnak tuleb, piisas teadmisest, et see on võimalik.
Seni on 5 lõiku rakendatud ainult üks kord selle 68 aasta jooksul mil NATO on eksisteerinud. Kui terroristid hävitasid New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse, kasutas seda USA, et nõuda abi, vaevalt vajalikku, oma NATO liitlastelt. Liitlased aitasid kahe operatsiooniga. Operatsioon Eagle Assist (Kotka Abi) piirdus 380 seire lennuga üle USA ja Operatsioon Active Endeavor (Aktiivne Püüdlus) mereteede seiretega, lootusega piirata massihävitustrelvade transporti.
Kui tollane Türgi peaminister (praegune president) Tayyip Erdoğan ähvardas aastal 2012 rakendada 5 lõiku Türgi ja Süüria vaheliste piiritülide lahendamiseks, tehti talle kiiresti selgeks, et sellel pole mõtet.
Eesti kaitsele muutus NATO liikme staatus kasulikuks kui USA relvajõudude üksused, kuigi väikesed, Eestisse naasid. Enne seda oli 5 lõigu rakendamine Eesti kaitseks vaevalt usutav bluff. Kui rünnakus Eestile hukkuks aga USA või teiste lääneliitlaste sõdureid, siis on vasturünnak meie NATO liitlaste poolt äärmiselt tõenäoline.
Vaenlane ei maga. Putini selgelt väljendatud soov taastada kommunistliku Venemaa, kurjuse impeeriumi, “hiilgus“ pole aga kahjuks raugenud. Ta nigelad relvajõud võivad küll sõdida samataoliste Ukraina vägedega, aga küllap ta taipab, et isegi väike Soome suudaks neid sama edukalt hävitada nagu nad hävitasid miljon punaarmeelast Talvesõja päevil. Sestap ta täristabki igal võimalikul juhul oma tuumamõõka, seegi roostes..
Sestap panustab ta ka KGBs õpitule, massilisele desinformaatsia kampaaniale Sputniku ja teiste vene „uudiste“ kanalite kaudu ja samas ka kaasaegsemale interneti häkkimise tehnoloogiale ja arvukate palgaliste interneti trollide kasutamisele, et külvata lahkhelisid oma vastaste seas ja pärssida nende kaitsevõimet.
Kõige edukamalt on ta kasutanud Stalini poolt okupeeritud riikidesse asustatud venelaste Vene „kaasmaalaste“ fiktsiooni. See nõuab, et teistes riikides elavad venelased oleksid lojaalsed Venemaale, mitte oma kodumaale. Suur hulk Ukrainas elavaid venelasi võimaldasid tal suure osa Ukrainast anastada.
Lünk Eesti riigikaitses. Eesti riigikaitse kõige kardetavam nõrkus, nõrkus mille vastu NATO meid ei suuda kaitsta, tuleneb kahtlemata Eesti ajaloo kõikide aegade kõige suuremast veast – Genfi konventsiooni eiramisest ja Stalini ja ta järglaste poolt Eestisse asustatud okupantide põlistamisest alalisteks elanikeks ja seega tulevasteks kodanikeks.
Fakt, et 9 valitseva partei Riigikogu liiget, peamiselt Putini „kaasmaalased“, jätsid end kas registreerimata või ei hääletanud Eesti-USA kaitsekoostöö leppe hääletusel manab kindlasti Putini näole kõrvust-kõrvuni naeratuse. Ta on ka õnnelik selle üle, et vähemalt üks Eesti saadik Europarlamendis kaitseb eranditult tema huve. Küllap talle teeb rõõmu ka see, et Jüri Luik, sünninimega Gavrilov, sai Tsahkna asemel kaitseministriks. Ühes asjas on Luik sarnane Tsahknaga – ka tema suutis ajateenistusest kõrvale hiilida. Ta erineb aga tunduvalt varem Eesti põlisvaenlasele osutatud teenete suhtes. Luik aitas Lennart Merel sõlmida Moskvas juulilepped mis põlistasid Eestisse 20 000 punaarmeelast ja 2 000 julgeoleku agenti, koos perekondadega 100 000 eriti Eesti-vaenulikku venelast. Ta suursaavutus on Moskva käsu täitmine tõmmata varasem, tavapärane 12 miiline merepiir Keri saare juures 4 meremiili peale. Mu sellekohasele arupärimisele Riigikogus vastas ta, et seda kergem olevat riiki kaitsta mida lähemale vaenlane lasta! Teatavasti asusid tollal Keri saare lähedasel paesel merepõhjal meie vaenlase allveelaevade sidevahendid.
Küllap valmistab seegi Putinile rõõmu, et Luik pidas vajalikuks USA presidendiga mõrud suhted luua veel enne kui too presidendiks sai. Luik avaldas avalikult arvamust, et Trump on rumal, sõge ja harimatu. Vaevalt, et seda Trumbile teatavaks ei tehta kui teda järjekordselt Eesti riigikaitse olukorrast informeeritakse.
Kõige tõsisem oht. Kõige tõsisem oht eestlastele ja Eesti Vabariigile on aga meie põlise kodumaa järjest kiirenev venestamine. Riigikogu valimisõiguslike arv on kasvanud rohkem kui 40% esimesest okupatsiooni järgsetest valimistest kuni viimasteni – Eesti anastajate poolt meie kodumaale asustatud venelaste arvel. Venelastel on kõrgem iive ja nende seaduslik ja ebaseaduslik sisseränne kasvab, samas kui kasvab eestlaste väljaränne. Statistikaameti andmed näitavad, et kaks kolmandikku elanikkonnast on ennast eestlastena kirja pannud. Endid eestlasena kirja panemine ei muuda aga kahjuks inimeste rahvust. Venelaste tõeline osakaal on ületanud 40% ja kasvab. Sellekohased küsitlused ja pilk venekeelsele Delfi kommentaariumile tõendavad kahjuks, et rõhuv enamus Eesti venelastest Eesti Vabariigile lojaalseks pole muutunud.
Kõik kes peavad järgmise 20 aasta jooksul kaitsejõududes Eestit kaitsma on juba sündinud. Ainult idiootlikult naiivsed võivad loota, et meie kodumaa püsib iseseisva riigina mida valitsevad eestlased kui meie kaitsejõud koosnevad peamiselt venelastest.
Nende naiivsete hulka tuleb paraku hakata arvestama ka Eesti võimuladvikut ja riigikaitse kõrgemaid juhte. Kaitseliit on traditsiooniliselt olnud Eesti rahva patriotismi etalon kus on valitsenud eestluse vaim ja vankumatu tahe jätkata vastupanu ka siis kui kõrgemate riigikaitsjate tahe on raugenud. Valmidus järeleandmatuks, kangelaslikuks võitluseks on kahtlemata kõige tõhusam moodus rünnakute ennetamiseks.
Selle asemel, et hoiduda Kaitseliidu üksuste loomisest peamiselt venelastega asustatud aladel kehtestasid meie riigikaitse eest vastutajad mingil arusaamatul põhjusel hoopis reeglid mis lubavad nüüd isegi mittekodanikest venelastel Kaitseliitu astuda. Selle asemel, et lubada kaitseväes teenida ainult nendel kes valdavad eesti keelt ja on lojaalsed Eesti Vabariigile, on nüüd tehtud isegi kaitsejõudude ajakiri „Kaitse Kodu“ kakskeelseks! Põhiseaduse preambula nõude mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade on Eesti võimuladvik muutnud ammu tühipaljaks sõnakõlksuks. Üks Eesti Vabariigi vene soost minister ei häbene isegi sõimata Eesti rahvuslasi ksenofoobseks okseks.
Kui need väärarengud süvendavad Putini lootust, et ta võib Eesti taas anastada NATOle vaatamata, siis ei saa teda sugugi ebarealistlikuks pidada. Kui midagi ei muutu siis läheneb päev, mil eestlased jäävad vähemusrahvuseks oma põlisel kodumaal seitsme penikoorma saabastega. Kui lisaks Kalevite Kantsile võtavad venelased võimu ka Toompeal, siis annavad uued valitsejad NATOle kinga ja eestlaste kodumaa järjekordne anastamine võib toimuda täiesti demokraatlikult.
Lahendused. Seni kui eestlased veel moodustavad enamuse oma kodumaal on neil võimalik ühineda, et kehtestada seadusi mis tõeliselt tagavad eesti rahva ja kultuuri säilimise läbi aegade. Nende hulka peaks kuuluma seadused mis pikendavad oluliselt ooteaega kodakondsuse saavutamiseks, nii nagu see on kehtestatud Šveitsis, lõpetavad täielikult kodakondsuse kinkimise Eestivaenulikele välismaalastele ja võimaldavad võltsdokumentidega saadud kodakondsuse tühistamise. Samuti seadused mis piiravad sisserännet riikidest mis okupeerisid Eesti Vabariigi.
Enamik kurjategijatest Eesti vanglatest on etnilised venelased. Neile peaks andma võimalus vanglast vabaneda kui nad on nõus Eestist lahkuma ja loovutama kõik mis neid Eestiga seob. See säästaks palju maksumaksjate raha ja oleks tõhus vahend kuritegevuse piiramiseks ja põlisrahva proportsiooni tõstmiseks elanikkonnas.
Riigi ametitesse ja kaitseväe teenistusse ei tohi mingil juhul lubada inimesi kelle lojaalsuses on põhjust kahelda või kes ei valda eesti keelt.
Krauthammeri sõnutsi on NATO leppe 5 lõik kasulik bluff. Et eestlaste tahe oma põlist kodumaad vere hinnaga kaitsta pole kaugeltki bluff sellest peaks aru saama isegi Putin. Seda tõestasid meie Vabadussõjalased, seda tõestasid 70 000 Eesti parimat poega kes astusid teises Maailmasõjas vastu tohutult suurematele Stalini röövlivägedele, seda tõestasid meie Sinimägede kangelased ja meie Soome poisid, kes otsustasid tulle tagasi kodumaa eest võitlema ka siis kui olukord näis lootusetu.
Usun, et kui meie põlist kodumaad ähvardab tõeline oht, siis on eesti rahvas võimeline ühinema, et võidelda ja võita ka poliitilisel võitlustandril. Seda võlgneme me oma vapratele esivanematele, selleks kohustavad meid tulevased põlved.
