Eesti teed vajavad remondiks ja ümberehitusteks palju raha. Foto: Üllas Linder
Uuest neljarealisest teest Eesti kahe suurema linna vahel unistatakse juba aastaid. Vahepeal see teema peaaegu kadus ajalehtedest. Nüüd on sellest jälle aktiivsemalt rääkima hakatud.
Praegune olukord
Tallinna-Tartu maantee on neljarealine ainult päris Tallinna lähedal. Teed kasutatakse ka kohalikuks liikluseks, seega sõidab seal näiteks ratastraktoreid. Mõne aeglasema sõiduki taha võib tekkida pikk autoderivi. Tipptundidel ja nädalavahetustel on liiklus lausa ohtlik.
Teed kasutab ametlikel andmetel ööpäevas keskmiselt 3000 autot. Postimeest konsulteerinud eksperdid nimetasid õigeks arvuks 6190 autot. Keskmistega on teadagi nii, et mingitel kellaaegadel, näiteks öösel, võib tee olla päris tühi, aga tipptunnil ei mahu autod teele ära.
Viimastel aastatel on Tallinna-Tartu maanteed üsna aktiivselt remonditud, nii nagu teisigi tähtsamaid teid. Kahtlemata on see liiklemist kergendanud. Aga liikluse kasv on 7% aastas.
Kahtlejate argumendid
Eesti ei ole rikas ja maantee ehitamiseks oleks kasulik taotleda raha Euroopa Liidult. Selleks olevat liiklussagedus veel liiga väike. Tee avamise ajaks peaks seal sõitma 10.000 autot ööpäevas.
Liiklustihedusele toetudes tuuakse Tallinna-Tartu maantee asemel sageli esile teisi teid. Muidugi asuvad need päris Tallinna lähedal. Tallinna ja selle ümbruse elu arendamine ja ülejäänud Eesti tagaplaanile jätmine tähendab aga üha rohkemate inimeste kolimist provintsist pealinna. Mõnede arvates polegi see häda. Kutsus ju mitte väga ammu Tallinna linnapea Jüri Mõis kõiki eestlasi pealinna elama!
Pooldajatel on oma põhjendused
Maanteid ehitades ei saa lähtuda ainult liiklustihedusest, see on ka regionaalpoliitiline küsimus. Tallinna-Tartu maantee ei ühenda ainult kahte linna, vaid selle mõjupiirkonda jääb suur osa Eestist – Harju, Järva, Jõgeva, Tartu, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva maakonnad. Põlva maavanem Urmas Klaas kirjutas SL Õhtulehes, et kui lähtuda mingist müstilisest Euroopa liiklustiheduse näitajast, siis pole Eestisse üldse teid vaja. Rahvaarv on meil niikuinii väike ja üha väiksemaks jääb.
Reformierakonda kuuluvad Võru, Tartu ja Kuressaare naislinnapead toetasid eelmisel nädalal Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist. Nad ütlesid, et Eesti riigile ja elanikele üliolulised ühendusteed ei tohiks olla poliitilise kempluse objektiks. Kuna üks linnapeadest esindas Saaremaad, siis toetati loomulikult ka Saaremaa ja mandri vahelise püsiühenduse ehitamist.
Poliitilise võitluse teema
Poliitiline kemplemine muidugi käib. Opositsioon nõuab valitsuselt maantee ehitamist. Selleks oleks vaja leida kuus miljardit krooni. Euroopa Liidult on Eestile tulemas 75 miljardit krooni. Muidugi ei anna Euroopa Liit raha ja ei ütle, et vaadake ise, mida te sellega teete. Iga taotlus peab olema põhjendatud ja raha makstakse välja alles pärast tööde valmimist.
Isamaaliit leiab, et sellest teest peaks saama üks riigi prioriteete. Maantee ehitamist on ju Tallinna poolt juba alustatud. Ehitamise olevat seisma pannud kunagine Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus.
Opositsioonile leitakse vastuargumente. Ka eelmine valitsus ei olevat midagi teinud selle maantee ehitamiseks, aga nüüd on Res Publica seda nõudma hakanud. Selle erakonna poliitikute noorus on andnud jälle mõnele kommentaatorile põhjust pilkamiseks.
Midagi on plaanis
Peaminister Andrus Ansip lubas, et Tallinnast Mäoni (see on umbes pool maad) tuleb igal juhul uus neljarealine tee, mis on valmis aastaks 2013. Ta tõi võrdluse Saaremaa sillaga, mida erinevalt maanteest jupikaupa ehitada ei saa.
Võib-olla peakski rohkem rõhuma sellele, et tee Mäoni valmis tehtaks. Selle valmimise ajaks on liiklustihedus suuremaks läinud ja võib-olla on siis kõigile selge, et ka ülejäänud tee tuleb neljarealiseks teha.
