Pronkssõduri teisaldamisega kaasnenud sündmuste käigus tegi Venemaa politoloog Andres Kasekampi hinnangul vea ja tõmbas Euroopa tähelepanu oma probleemidele.

«Venelased tegid väga suure vea, et nad lasid Našil piirata Eesti saatkonda,» rääkis Kasekamp ETV hommikuprogrammis, vahendab ETV 24.

«See oli tegelikult suur kingitus Eesti poolele diplomaatiliselt, sest küsimus ei olnud siis enam probleemid, rahutused Tallinnas, vaid rõhuasetus läks sellele, mis toimub Moskvas. Milline on tegelikult Putini režiim, mis ei suuda tagada diplomaatilist puutumatust,» lausus poliitikateadlane.

Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Andres Kasekamp leidis ühtlasi, et Tallinna Tõnismäe sündmused tõid pöörde Venemaa ja Euroopa Liidu suhtlusse.

«Venelased kompasid kogu aeg Euroopa Liidu taluvuse piire ja kuivõrd tugev Euroopa Liidu solidaarsus on ühe väikse uue liikmesriigiga, kes satub rünnaku alla. Nüüd me nägime, et Euroopa Liit vastas Venemaale küllaltki jõuliselt,» ütles Kasekamp ETV hommikuprogrammis Terevisioon, vahendab ETV 24.

Kasekampi kinnitusel on Venemaa püüdnud pidevalt tekitada lõhet Euroopa Liidu uute ja vanade liikmesriikide vahele.

«Algusest peale, kui Eesti ja Balti riigid sai Euroopa Liidu liikmesriikideks, siis Venemaa püüdis näidata Vana-Euroopa liikmesriikidele, et uued ei ole usaldusväärsed, et nad ei ole küpsed, et nad ei ole head eurooplased. Tüli norimine uutega ongi olnud vahend,» selgitas ta.

Euroopa Liidu nõrgaks kohaks suhtluses Venemaaga on ja jäävad Kasekampi kinnitusel viimase nafta- ning gaasivarud.

Reedel Samaras algav Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumine Kasekampi arvates muutusi suhetesse ei too, sest lootus alustada läbirääkimisi partnerlus- ja koostöölepingu tarbeks on kadunud.

Toimetas Alo Raun, PM online

Märkmed: