Ligi 20 aastat malekuninga tiitlit kandnud eksmaailmameister Garri Kasparov (43) on alustanud ohtlikku mängu Kremli vastu deviisi all „Venemaa ilma Putinita“. Ehkki Kasparov on edukalt suutnud võistelda isegi sellise elektroonilise hiiglasega nagu Deep Blue, usuvad paljud analüütikud, et see uut laadi malepartii võib talle ja tema mõttekaaslastele (sh ka Vene ekspeaminister Mihhail Kasjanovile) saatuslikuks kujuneda.

Vaevalt usub keegi tänasel Venemaal opositsiooni võimuletuleku võimalusse detsembrikuistel riigiduuma või kolm kuud hiljem toimuvatel presidendivalimistel. Ettenägelikult ongi juba duumasse pääsemise valimiskünnist tõstetud 7%-le.


Kasparovi liitlased

Kasparov on tõestanud, et oma kavala maletaktikaga – ootamatute avangute, ettearvamatute käikude ja lõppmänguga – võib ta üht-teist saavutada, vähemalt närvilisust tekitada ja välismaal tähelepanu äratada. Aga Kasparov on nutikas ka kaitsemängus. Ta ei pelga võidu saavutamise nimel ühtki käepärast abinõu – isegi mitte liitu natsionaalbolshevike juhi Eduard Limonoviga, kes on vajaduse korral võimeline kokku tooma tuhandeid praeguse rezhiimi vastaseid, kelle seas on muide arvukalt puhtakujulisi huligaane.

Ekspeaminister Kasjanov erineb Limonovist nagu öö päevast. Ta on lääne-orientatsiooniga poliitik ja kritiseerib teravalt Putini hiljutisi püüdeid kujutada läänt deemoni või monstrumina.

Siiski jääb trio Kasparov-Limonov-Kasjanov jõuetuks. Tegemist on ju väga erinevate poliitikutega, kes ei suudaks ilmselt kunagi sama vankrit vedada. Neil on soovitatud ühte mesti lüüa 160.000-liikmelise komparteiga, kellel on duumas 48 kohta 450-st, aga seda ei soovi kommunistide ninamees Gennadi Zjuganov ega ka ülalmainitud kolmik ise.


Kreml kardab opositsiooni


Opositsionääridel on kolm nõudmist: president ja valitsus peavad viivitamatult tagasi astuma; detsembris tuleb korraldada vabad ja ausad valimised ning viivitamatult tuleb ametisse vannutada rahvuslik üksmeelevalitsus.

Kremli silmis kujutab igasugune opositsioon endast ohtu valitsevale eliidile. Visalt levivad kuuldused, et Kasparovi ja Kasjanovi ettevõtmisi on finantseeritud Boris Berezovski ja Mihhail Hodorkovski rahadega. See ei tõota asjaosalistele midagi head. Kui nii, siis ähvardab neid kohtukulli ette ja vanglasse sattumine.

3. märtsil marssis Peterburis Nevski prospektil ja Paleeväljakul 3000-5000 meeleavaldajat (Peterburis on 4,6 miljonit elanikku), kus kurikuulus miilitsa eriüksus OMON vahistas üle 100 demonstrandi. Malegeenius oli ise selle meeleavalduse initsiaator ja peakõneleja. Aga see oli vaid algus.

Rahvusvaheline üldsus sai aga tõelise shoki, kui eelmisel nädalavahetusel Moskvas ja Peterburis toimunud Putini-vastastel meeleavaldustel asus OMON meeleavaldajatega juba füüsiliselt arveid õiendama, arreteerides teiste seas ka lühiajaliselt Garri Kasparovi ning trahvides teda 1000 rublaga. See nurjas Kasparovi plaani sõita pühapäevasele Peterburi meeleavaldusele. Moskvas püüdis miilits vahistada ka endist peaministrit Mihhail Kasjanovit, kuid viimase ihukaitsjad nurjasid selle. Moskvas saadeti meeleavaldajate vastu 9000 (!) raskelt relvastatud omonlast, kes nüpeldasid kumminuiadega vastuhakkajaid ja kasutasid nende taltsutamisel üsna julmi võtteid.

Saksa väljaanne Süddeutsche Zeitung kirjutas Moskva laupäevaseid sündmusi kommenteerides: „Maailm on hämmingus. President Vladimir Putin on enda ümber koondanud kuuleka administratsiooni, ta omab kõrget toetust tänu gaasi ja nafta müügist laekuvale tulule, tal peaks olema palju raha. Kuidas siis seletada, et mõni tuhat Putini-vastast meeleavaldajat kutsuvad riigis esile sellise hüsteerilise ja ülepaisutatud reaktsiooni?“

Die Welt nendib, et Putini arvates pole poliitilistel oponentidel nähtavasti üldse õigust eksisteerida.

Euroopa Liidu eesistuja Saksamaa nimetas aga miilitsa käitumist vastuvõtmatuks ja USA väljendas muret Vene võimude kõva käe poliitika pärast.

Rahval omad soovid

Putin liugleb aga edasi rahva üksmeelse toetuse tiibadel. Teda koheldakse kui monarhi või tsaari, ja ta käitubki sellena, olles riigis praktiliselt ainuotsustaja.

Juba otsitaksegi võimalusi, kuidas Vladimir Putin saaks jätkata presidendina, ehkki praegune konstitutsioon seda ei võimalda ja ta ise on öelnud, et ta ei taha kandideerida kolmandaks ametiajaks. Aga kui rahvas seda nii väga tahab … ju siis peab vastu tulema! Hiljuti tegigi Venemaa föderatsiooni nõukogu esimees Sergei Mironov ettepaneku muuta konstitutsiooni nii, et president võiks võimu juurde jääda piiramatuteks 7-aastasteks ametiaegadeks.

Ehkki Kasparov ütles uudisteagentuurile Associated Press, et vene ühiskonna apaatia on nüüd asendumas aktiivse ellusuhtumise ja demokraatlike vabaduste nõudmisega, ei näi see paika pidavat. Kolmapäevane National Post kirjutas Vene olukorda analüüsides ja äsjasele küsitlusele toetudes, et kõigest 16% sealsetest elanikest soovib läänelikku demokraatiat, 35% igatseb taga nõukogude aega ja ülejäänud ei hooli poliitikast.

Nii südi ja aateline kui Garri Kasparovi malest inspireeritud võitlus Kremli vastu ka on, ei näi tal kahjuks praegusel Venemaal olevat erilist toetust.

Märkmed: