Esimesena Balti riikidest otsustas leedu rahvas, et ta tahab kuuluda Euroopa Liitu. Pildil tuliselt euroliitu pooldavad Vilniuse noored, kes näitasid Euroopa päeval oma meelsust Gediminase prospektil ja vanalinnas lustides.
Eile kella kahe paiku kõlas Vilniuse avalikes paikades aplaus, tervitamaks teadet, et ühinemisreferendum on korda läinud ja Leedu rahvas Euroopa Liitu astumise poolt.
Kaheksa tundi enne valimisjaoskondade sulgemist jõudis osalusprotsent maagilise 50-ni, mis tähendas rahvahääletuse õnnestumist. Kuigi alles täna keskpäeval selgub nende inimeste arv, kes ütlesid Euroopa Liidule jah, ei kahelnud keegi selles, et Leedu rahva enamus valis EL-i. Leedul tulnuks korraldada uus referendum, kui eile ja üleeile oleks valimisurnide juures käinud alla poole hääleõi-guslikest kodanikest.
Kiriku kaalukas panus
Kaalukas roll ajaloolise otsuse kujundamisel oli katoliku kirikul, kes viimased kaks kuud tegi usklike seas tavatult jõuliselt europropagandat. Hääletus-aktiivsus oligi kõige kõrgem pühapäeva neil tundidel, kui missalt tulnud pidulikult riietatud leedulased käisid läbi ka valimisjaoskondadest.
Loodetust märksa loium referendumi esimene päev ajas ärevusse nii poliitikud kui piiskopid. Koos eelhääletajatega oli laupäeva hilisõhtuks valimas käinud alla kolmandiku leedu-lastest. “Ükskõiksus võib osutuda saatuslikuks. Inimesed või-vad olla määratud jääma küm-nenditeks, võib-olla ka pikemaks ajaks oma hädade ja ohtudega,” kutsus Kaunase peapiiskop Sigitas Tamkevicius eile hommikul raadios katoliiklasi oma kodanikukohust täitma.
Laupäeva õhtul pöördus tele-ekraanilt rahva poole president Rolandas Paksas, kes ütles, et tegu on viimase kümnendi olulisema otsusega. “Leedu peale vaatavad nii nagu 1990. aastal, kui me esimesena kuulutasime välja iseseisvuse, meie naabrid lätlased ja eestlased ning teiste Euroopa riikide elanikud,” rääkis Paksas. Eraldi palus ta välja tulla põllumehi. Vaatamata sellele, et külm kevad on lükanud just neile päevadele peamised põllutööd, tuleb hääletama tulla, oli presidendi sõnum.
Referendumisse suhtutigi kõige leigemalt maapiirkondades. Valgevene piirist seitsme kilomeetri kaugusel asuvas Savièiunai külakese valimisjaoskonnas ei käinud näiteks laupäeval kahe tunni vältel ühtegi inimest valimas.
Rikkad varastavad edasi
Mitu poolakast kohalikku kinnitas suviselt soojal ja päikeselisel külatänaval, et rahvahääletus ei lähe neile korda, kuna Euroopa Liidust pole midagi head oodata. “Ülemused ja rikkad elavad siis veel paremini. Nemad varastavad ikka edasi,” väitis pensionieas Julian Adamovic. Kuigi tema talust oli valimisjaoskonda vaid 300 meetrit, ei lubanud Adamovici suurest perest keegi hääletama minna.
Valimisjaoskonna esinaine Maria Boguciene uskus, et enamik kohalikke on siiski euroliidu toetajad. “Mina ise olen poolt. Halvemaks ei saa elu kindlasti minna,” lausus ta. Maria kinnitusel oli jah ainuõige valik. “Teen seda laste ja lastelaste pärast. Minu Londonis elav õetütar räägib ka alati sellest, et teil tuleb Euroopa Liitu minna,” põhjendas Maria.
Katoliiklik Leedu valis euroliidu EPL
Kuumad uudised | 11 May 2003 | EWR
Kuumad uudised
TRENDING
