Autor Kuuuurija
Katrin Lust
https://kuuuurija.postimees.ee...
FOTO: Postimeesgrupp
Täpselt nädal aega tagasi neljapäeval tähistasid umbes viiekümne riigi liidrid Jeruusalemma mälestusüritusel 75 aasta möödumist Auschwitzi koonduslaagri vabastamisest liitlaste poolt.
Jeruusalemma olid kohale tulnud näiteks Venemaa president Vladimir Putin, Briti kuningakojast oli kohal Prints Charles ja kohal olid ka Prantsumaa president Emmanuel Macron ja USA asepresident Mike Pence. Eestist ei olnud sellel ülemaailmsel mälestusüritusel aga kohal mitte kedagi!
Minul on siiski küsimus, mida tegi meie riigipea Kersti Kaljulaid ajal kui kogu maailma juhid olid möödunud neljapäeval kogunenud Jeruusalemma ja mälestasid holokausti?
Mina kuulsin, et kutse sellele mälestuspäevale laekus president Kaljulaidi nimele juba aasta aega tagasi. Aga kus siis oli proua Kaljulaid ja miks me teda teiste riigijuhtide kõrval Jeruusalemmas ei näinud?
Meie, rahva poolt mitte valitud, president pidas tähtsamaks minna turismireisile Antarktikasse. Ikkagi mõnus vaheldus tubasele tööle, võimalus kohtuda päris pingviinidega enne Vabariigi aastapäeva vastuvõttu ja seilata uhke jahtlaevaga -Admiral Bellingshausen- mööda lõuna jäämerd.
President ise muidugi mainib oma Facebookis, kuidas ta läks planeeritud kahe päevasele riigivisiidile Tšiili ja et ta on ainus kahest maailma riigipeast üldse, kelle jalg on ametisoleku ajal Antarktika mannert puutunud. Uhke sõnum meile maarahvale!
Aga ikkagi, miks ei läinud Kaljulaid mälestama holokausti, mis puudutab tegelikult eestlasi väga lähedalt?
Ka Eestis asetsesid Kloogal ja Kalevi-Liival koonduslaagrid, kus tapeti massiliselt inimesi. Kui meie enda kohalikud juudid ja mustlased olid otsa saanud, siis toodi neid siia surmalaagritesse mujalt Euroopast juurde.
Eestlane mõistab, mida tähendab koonduslaager ja kannatused, sest ka meid eestlasi küüditati Stalini koonduslaagritesse kümnete tuhandete kaupa.
Seda enam oleks aga pidanud meie president näitama välja riigimehelikku austust Jeruusalemmas ja andma maailmale selge sõnumi, et me ei ole hukkunuid unustanud.
Kindlasti tekib nüüd paljudel küsimus, miks ei asendanud Kaljulaidi sellel mälestuspäeval meie peaminister Jüri Ratas?
Aga temas - ma antud asjas - suurt viga ei näe. Ratas viibis möödunud nädalal Davosis, kus toimus maailma majandusfoorum ja kuhu minek oli tal ammu kokku lepitud. Näiteks kohtus Ratas seal Eestis tegutseva - maailma ühe suurima- nafta kaupleja Gunvoriga, mille tegelik omanik on väidetavalt Vladimir Putin. Taolisi tähtsaid ja privaatseid kohtumisi maailma vägevatega oli peaministril Davosis palju.
Kolmas võimalus oleks olnud Jeruusalemma saata riigikogu esimees Henn Põlluaas, kuid kahjuks ka see ei olnud enam võimalik. Esiteks ei ole protokolliliselt lubatud jätta riiki ilma kõrgema juhita ja kui peaminister ja president on Eestist ära, peab koha peal olema justnimelt Riigikogu spiiker.
Lisaks kommenteeris Põlluaas antud juhtumit ja teatas, et temale ei olnud keegi Jeruusalemma kutset saatnud. Ma küsin, kuidas on võimalik, et selline olukord üldse tekkis?
Minule on usaldusväärsed allikad igaljuhul väitnud, et president teatas peaministrile Jeruusalemma mitte minemisest alles kuu aega tagasi, kuigi tegelikult olid tal Antartktika plaanid juba pool aastat tagasi tehtud. Siit joonistubki ilmselt välja tegelik põhjus, miks kedagi Eestist Jeruusalemmas kohal ei olnud.
See põhjus on tegelikult hästi lihtne. Kaljulaid tahtis minna Antarktikasse ekskursioonile ja teatas sellest peaministrile või spiikrile viimasel hetkel- siis kui neil olid juba omad plaanid tehtud! Tõelise primadonnana eeldas ta, et kõik teised viskavad oma tööd ja tegemised nurka kui proual tekib tahtmine lõunamandril riigi asju ajada.
Me teame kõik, et Eestit juhib peaminister. Presidendi roll on tegelikult laias laastus mõeldud sisuliselt ainult kaheks funktsiooniks- kriisiolukordadeks (nagu sõda või kui parlament on otsustusvõimetu) ja teiseks on presidendi roll esindada meie riiki kõige kõrgemal tasemel ja just seda oleks ta pidanud eelmisel neljapäeval Jeruusalemmas tegema.
Tuletan meelde, et Presidendi Kantselei saab esindusfunktsiooni jaoks igal aastal maksumaksjatelt umbes 5 miljonit eurot. Seda on suurusjärgus sama palju kui saab enda käsutusse näiteks Riigikohus, Riigikontroll või Õiguskantsleri büroo, kes teevad igapäevaselt suure meeskonnaga päris tööd meie riigi hüvanguks.
Kas tõesti ei suuda president ka talle ette nähtud ülesandeid täita, vaid ta peab maksumaksja kulul lõbureise ja jätab ära Eestile üliolulise ürituse. Kas tõesti ei saanud president oma Antarktika reisi kuidagi teisiti sättida, vaid ta pidi just sellel ajal Admiral Bellingshauseni pardal seilama.
Kas president ei oleks saanud oma lõbureisiga aastakese oodata- ajani kui tema presidendi kohustused näiteks lõpevad?
Mina usun, et vana merekaru Bellingshausen oleks Kaljulaidile andestanud kui ta oleks tema avastatud lõunamandrit külastanud aastakese hiljem. Muide oluline on siinkohal veel mainida, et admiral Bellingshausen ise ei tõstnud oma jalga Antarktika mandrile mitte kunagi ja ta vaatas seda ainult kiikrist.