Foto: GoRail
Statistikaameti tiimijuht Piret Pukk selgitas, et veel 2021. aastal kasvasid nii sadamate kui ka raudtee kaubaveo mahud varasema aastaga võrreldes, järgnevatel aastatel aga hakkasid kahanema. „Vähenemise peamine põhjus on pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse Eestit läbinud ida-läänesuunalise kaubaveo kokku kuivamine,“ täpsustas Pukk.
Kaubamaht jäi 2023. aastal kõigis kuudes väiksemaks kui aasta varem. Kahanesid nii laevadele lastimise kui ka lossimise mahud. Lastitud veoste maht vähenes 30% ehk 19,9 miljonilt 13,9 miljonile tonnile. Laevadelt lossitud veoste maht kahanes 32% ehk 13,3 miljonilt 9,1 miljonile tonnile.
Eesti raudteedel veeti 2023. aastal kokku 10,1 miljonit tonni veoseid, mis on 43% vähem kui aasta varem. Veosekäive ulatus möödunud aastal 766,3 miljoni tonnkilomeetrini, aasta varem oli see 1,287 miljardit tonnkilomeetrit. Aastaga kahanes veoste liikumine raudteel 40%, nagu ka 2022. aastal.
Riigisiseste kaubavedude maht aastatel 2021 ja 2022 kasvas ning ulatus üle 12 miljoni tonni, kuid vähenes 2023. aastal 7,2 miljoni tonnini. Riigi sees veeti peamiselt põlevkivi ja põlevkiviõli.
Transiitkaupade veomaht hakkas raudteel kahanema juba 2021. aasta keskel, ent pärast Venemaa invasiooni algust oli kukkumine järsem. Transiitkaupu veeti 2021. aastal veel 9,5 miljonit tonni ja 2022. aastal 3,8 miljonit tonni, eelmisel aastal aga vaid 2,1 miljonit tonni. Transiitkaupadena veetakse naftatoodete asemel nüüd enim metallimaake jm kaevandus- ja karjääritooted ning toiduaineid.
Muud rahvusvahelised veod annavad väikese osa kogu raudtee kaubamahust ja ka nende vedude maht mullu vähenes.
