Selle aasta emadepäev oli Vana Andrese koguduse jaoks märgiline. 13 aastat tagasi emadepäeval 14 mail kutsuti igavikku piiskop Udo Petersoo. Möödunud emadepäeval mängisid klaverit kaks piiskopi pojapoegadest noort solisti Arta Udo ja Parsa Eerik Petersoo. Rõõmsalt ja lootusrikkalt kõlas noorte solistide klaverimäng. Imeline on Jumala loodud eluring. Tulvil tõotusi ja nende imelisi täitumusi. Siiras oli vanaema Reedu südamerõõm. ("Kauneima armastusepüha" Vana Andrese koguduse kirjasaatja )
Kauneima armastuse püha !
Trööstivast ja lohutavast ema armastusest kõneleb meile Püha Piibliraamat. Just emaarmastusega on Jumala armastust võrrelnud Jumala Poeg. Hääbumatust Armastusest annab tunnistust Püha Paul` kõneldes Armastusest, mis pika meelega, Armastusest, mis hellitab…, mis lepib kõigega, mis usub kõike, mis loodab kõike, ta talub kõike….“ Emaarmastus ja Jumala armastus. Kogetavad ja võrreldavad
Selle kevade päikeselisemal pühapäeval oli Agricola kirikusse Looja tiibade varju kogunenud rõõmus pesakond tänumeelseid Vana Andrese koguduse jumalalapsi. Lauldes ja kõneldes, tänupalveid koos kududes pühitseti rõõmsalt emaarmastuse püha. „ Arm, kes Sa mind oled loonud “ laulis emadepäeva kogudus tänulaulu Loojale. Sellessegi sajandite tagususesse J.C Bachi poolt kirjutatud loomislaulu oli kätketud ka emaarmastuse ood. Ema armastus on hääbumatu.
Õpetaja kõneles kantslist emadepäeva juttu. Ta rääkis emadele, vanaemadele, vanavanaemadele ja nende lastele mõistetavas emakeeles . Just eesti emakeelele on pühendanud sünnimaa märkamatult õitsvasse kevadesse kulgenud aasta. Igale rahvale kaunimaks keeleks on tema ema keel. Iga eestlasele eesti keel. Esimeseks sõnaks, mida laps siin maailmas eluandjale koogab on ema. Kodueestlastest raadiokuulajadki tunnistasid „ema“ eesti keelse kõla kaunidust. Ometigi kaunikõlalisemaks sõnaks kuulutati hoopiski „kallis“. Elu on kallis. Ema on kallim. Sündides siia maailma asetatakse laps ema rinnale ja ema kallistab last siin maailmas esimesena.
Läbi oma ema kallistuse oskame hinnata ja kallistada neid , keda Looja meile siin elus kallistada on andnud. Läbi kallistuste oleme saanud sundimatu kohustuse kallimaid kallistusi hoida siin elus hoida.
Igal lapsel on just talle loomuomased anded. On andeid mida saab elujooksul õppida ja arendada. On andeid, mis kaasa antud emapiimaga. Hoida ja alal hoida. Armastada neid, kes Sulle armastada on antud..
Leemekulbiliigutaja - kuigi see sõna võib sünnimaa raadiokuulaja arvates heliseda kaunimast kaunimalt pole ema seda mitte. Ema on eluandja armastuse kinkija. Kuid tõsi on, et maailma parimad pannkoogid ja pirukad küpsetab just ema. Unustamatu on nende pühapäeva hommikune lõhn ja maitse iga lapse mälestuses. Ka esmapilgul lihtsas leemekulbi liigutamises avaneb emaarmastuse saladus. On põlvkondade ülene rõõmus tõdemus see, et vaid armastuses loodu püsib igavesti.
Ka koguduse perenaised (Riina, Reet, Iivi, Juta, Anne jt.) olid pühakoja alumises saalis katnud hõrgu emadepäevalaua. Ei saa me emadegi päeval ilma emade hooleta. Emaarmastusel on oma maitse. Kirjeldamatult hea mekk tõdesid emadepäeva laua osaduses viibijad isad, pojad, tütred ja emad isegi.
Muusikalist emadepäeva kosti pakkus solistina Heli Tenno. Kolmelapselise pereema klaveri saatel laulis koguduse emadepäeva pere hardunult püsiti seistes emajõe ööbiku Lydia Koidula poolt kord võõrsil kirjutatud lugu: „ Kas ema südant tunned sa? Nii õrn, nii kindel, muutmata, ta sinu rõõmust rõõmu näeb.“
Õpetaja kõnetas jutluses kogudust Jumalaema Maarjast rääkides. Teda ema armastuse ideaali ülistades. Ka Maa on meie ema ja meie tema lapsed. Sünnimaa on pühitsetud Jumalaema Maarja nimesse. Ja Maarjamaa kogub oma pesast ilmalaande väljalennanud tütred ja pojad kord taas kokku. Ja mitte üksnes juubelilaulupeolistena laulukaare alla vaid ta ootab iga laias ilmas hulkuvat maarjamaa poega ja tütart koju. Maarjamaa lapsed tahavad Sind hoida.
Koguduse kirjasaatja