Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjon (KEAK) pidas laupäeval, 15. märtsil oma aastapeakoosoleku, kus arutleti praeguse olukorra üle ja otsiti vastust küsimusele, kas oleks aeg alustada tööd „Eestlased Kanadas“ IV köite kallal. Tosinast kohaletulnud liikmest pidasid mõned end liiga vanaks nii suure töö alustamiseks ja soovitasid leida nooremaid.

Esimees Valdu Lillakas märkis oma aruandes, et viimase aasta töö on soovikohaselt kulgenud. Peamiseks tegevuseks oli seniste raamatute levitamine müügi või kinkimise teel. 2. ja 3. köidet on siiski veel laos olemas ja juhatus näeks meeleldi, et saaks neid ära jagada.

Pikemaks aruteluks oli koostöö tihendamine Eesti Õppetooli õppejõudude prof. Jüri Kivimäe ja prof. Tiina Kirsiga.

Prof. J. Kivimäe leidis, et kuigi tal on KEAK-iga ühiseid sihte, tuleb lisaks õppetööle tegelda ka uurimistööga. Kuigi õppetoolile on pakutud igasugust materjali, pole sellest KEAK-ile võistlejat.

Prof. Tiina Kirsil on käsil eestlaste elulugudega töötamine ja intervjuude tegemine. Mureks on, et ühtaegu inimeste vananemisega kaotab ühiskond huvitavaid mälusid. On käsil teisigi projekte, pakkumisi on rohkem kui suudetakse vastu võtta. Prof. T. Kirss arvas, et olenevalt inimeste vananemisest on meil veel võimalus 10 aastat neilt materjale koguda. Praegu käib kolmapäeviti koos 17–20 inimest elulugude rühmas. Eeloleval suvel ilmub „Mälutungal 2“. Ingerlased on kutsunud prof. Kirsi Eestisse nende „mälu koguma ja uurima“, silmas pidades tema kogemusi selles osas.

Teise grupiga uurib prof. Kirss inimeste kohanemist nende mäluga, millest valmib raamat „Eesti rahva ajalugu 3“ . Võimalusi on rohkem kui jõutakse teha ja mitmed ideed on takerdunud rahapuuduse taha.

Elulood jõuavad ka ingliskeelse lugejani. Ungaris kaalutakse neist valimiku koostamist. Kirjastusse läheb „Siberilugude kogu“ kolmes astmes: sinna jäänud ning itta ja läände pääsenud eestlased.

Edasi käsitles prof. J. Kivimäe materjalide kogumise ja säilitamise probleeme. Õppetool peab töötama siinse nelja arhiiviga: Eesti Keskarhiiv Kanadas, Tartu Instituudi arhiiv, Peetri ja Vana-Andrese koguduste arhiivid. Ta väljendas muret nii hoiutingimuste kui tehniliste võimaluste üle. Prof. Kivimäe leidis, et võiks ju kogu säilitatava materjali Eestisse saata, kuid soovitas igast säilitusühikust siiski koopia siia jätta. Ta leidis ka, uurimistööst tähtsam on arhiivide olukord.
Leo Koobas leidis, et on vaja ruume materjalide jaoks, kuid selleks puudub raha.

KEAK-i majandusjuht Leida Helde esitas rahalise aruande: sissetulekud — $470.61 ja väljaminekud — $29.86. Rahaline seis oli aastavahetusel oli $15.858.19. Raamatute lao seis on „Eestlased Kanadas“ I — 1, II — 177 ja III — 39.

Esimees V. Lillakas esitas KEAK-i komisjoni koosseisu, kus on 16 isikut, sinna lisati prof. Jüri Kivimäe. P. Loosberg soovitas nimekirja täiendada e posti aadressidega.

Juhatuse esimeheks valiti V. Lillakas, abideks K. Tori ja P. Loosberg, majandusala juhatajaks Leida Helde, sekretäriks H. Oja, abiks K. Vaikla ja välissekretäriks Lilian Puust.

Käesoleva aasta tegevuskavas jätkatakse aastatega väljakujunenud tegevust, mh. käsikirjade ja muude ajaloolise väärtusega materjalide kogumist, selekteerimist ja keskarhiivi paigutamist, ühenduse pidamist ja koostööd teiste organisatsioonidega. Eelarves on tagasihoidlikult sissetulekuid $800, kulutusi $100.

Lõpuks rääkis P. Loosberg materjalide kogumisest, nende säilitamisest ja elektroonilise salvestussüsteemi sisseseadmisest, et materjali säästa tulevastele põlvedele.

Märkmed: