Foto: Peeter Ernits
Laupäeval kell kaks päeval avatakse Peipsi ääres Kasepääl vallamaja vastas oleval kivil punaterrori ohvrite mälestusele pühendatud tagasihoidlik plaat.
Kui kolm aastat tagasi oli sellel 11 nime,
Johannes Veldi
Olga Veldi
August Hanst
Joosep Jõgi
Mihkel Kaitsa
Andres Sarapuu
Arnold Kobal
August Annuse
Oskar Kreos
Eduard Saarepere
Aleksander Raudtits,
siis homme paigaldatavale plaadile on lisandunud veel üks - Aleksander Post.
Skandaalne plaat
Ühegi teise mälestustahvli ülespanemisega pole sellist skandaali olnud kui sellega. Kolm aastat tagasi keelas Kasepää vallavanem Jüri Vooder plaadi ülespanemise ära.
"Rahvuslikku vihavaenu õhutada ei ole küll päris õige tegu," põhjendas Kasepää vallavanem Jüri Vooder. Vallavanem oli veendunud, et vennad Kraftid üritavad punaterrori ohvritele mälestustahvlit pannes rahvuslikku vaenu.
"See nimekiri ei ole päris õige," teatas vallavenm toona. "Teist poolt pole üldse arvestatud."
Teise poole all pidas Kasepää vallavanem silmas venelasi.
"Ka vene poole peal lasti inimesi maha," seletas Jüri Vooder, pakkudes: "Võib-olla peaks panema üldise tahvli, et Kasepää vald mälestab kõiki vallas hukkunud inimesi."
"Tuleb välja, et mina olen rahvuste vahelise vaenu õhutaja," tõdes Jüri Kraft toona Maalehele. "Kas saab absurdsemat asja olla."
Jüri Kraft tunnistas toona, et vallavanem ei taha kohalike omavalitsuste valimiste eel minna tülli Kasepää venekeelse elanikkonnaga.
Kraftid alla ei andnud
Vennad Kraftid pole siiski alla andnud. Kolme aastaga on ka olukord muutunud. Vallavanem Jüri Vooderist on saanud Isamaa ja Res Publica liidu liige.
Asi algas sellest, et Riigikogu liikme, endise Ida-Viru maavanema Rein Aidma ema Aino saatis valda kirja ettepanekuga jäädvustada oma isa Johannes Veldi ja tolle õe Olga mälestus.
Johannes Veldi oli vabadussõdalane ja kaitseliitlane, Eesti Vabariigi statistikavalitsuse põllumajanduskorrespondent. Nii Johannes, Olga kui ka ennast pärast poja mõrvamist metsas varjanud August Hanst peitsid end ühel 1941. aasta juulipäeval keldris, kui punased sinna granaadi heitsid.
Üheteistkümnest vaieldamatult kõige prominentsem on Eduard Saarepere, 1935. aasta maailmameister laskmises. Mees, kes oli Omedu piirivalvekordoni ülem ja kes tapeti 26. juulil 1941.
Jüri Kraft ei unusta iial, mida ta 1941. aasta südasuvel väikese poisina nägi, kui punase terrori ohvrite ühishaud avati.
"See oli ääretult sünge pilt," jutustab Kraft.
Pärast seda, kui sakslased nende külla jõudsid, hakkasid vallamaja vastas asuval kartulipõllul ühes kohas pealsed närtsima. Kuigi mõrtsukad olid tapatöö varjamiseks ühishauale kartulitaimed tagasi istutanud, ei tahtnud nood vere peal kasvada.
Ühishauast leiti 35-40 maha lastud inimest. Nad olid endale ise haua kaevanud.
"Me oleme lapsest saati kogu aeg kartnud," tunnistas Jüri Kraft kolm aastat tagasi. "Kõik värisevad, kõik kardavad, keegi pole julgenud seda asja üles võtta."
1990. aastal istutasid Jüri Kraft, tema poeg Märt, vend Ülo ja tema tütar Mari Kasepää vallamaja vastas asuvale hukkamispaigale esimesed tammed.
1992. aastal pandi püsti puurist, 1996 asendati see suure graniitkiviga. Kivile kinnitati plaat 24 vallamaja ees tapetud inimese nimega.