Meem 1:
Meemid, mis levivad nüüdsel ajal interneti teel, on sellised – nagu koomiks või ka üksainus pilt tekstiga. Üldjuhul naljakas või irooniline konteksti vahelise mängu tõttu. Antud juhul eesti keele teemaline. Õieti ja õigesti on paronüümid ehk sõnadepaar, mis kipub sassi minema. Kõnekeeles kiputakse sõna õieti kasutama seal, kus peaks olema hoopis õigesti. Õieti = õigupoolest. Näide: Mida sa õieti siit otsisidki? Õigesti = veatult, vigadeta. (Vastandsõna – valesti, vääralt.) Näide: Kas kirjutasid selle sõna õigesti?
Keelemeemi foto autor: Localvlndmemes / ERR
Meem 2:
Keelemeem filmi „Tähtede sõda“ (
Star Wars) sõpradele. Filmi järjes „Impeeriumi vastulöök“ (
The Empire Strikes Back) selgub, et tegelase Darth Vaderi (pildil) poeg on LUKE Skywalker, eestikeelse hääldusega LUUK. Siin üritab isa „poega“, kanalisatsiooniaugu luuki kõnetada. Meenub ühe väliseesti vanaema arusaamatus, kui lapselapsele pandi eesnimeks Reeve. Selle põhjal võiks luua järjekordse meemi, kus Memm kõnetab teravaääreliste aukudega köögiriista, mille abil hõõrutakse toiduained peeneks: „Riiv, ole pai laps ja peenesta kapsas salatiks.“ Meem: Jaanus Sakkis
Meem, inglise keeles
meme, oli mullegi uudismõiste. Vilksamisi nägin siin-seal arvutiekraanil ja kuulsin laste suust. Tegin muidugi nalja teemal meme-memme. Kuid ingliskeelne hääldus on (meie kirjapildis) hoopis „miim“. Võro keeles ongi miim nagu piim ja eesti kirjakeeles meem nagu leem.
Meemi mõiste ei ole sugugi uus. Selle võttis kasutusele Richard Dawkins 1976. aastal ilmunud raamatus ,,Isekas geen“ (
The Selfish Gene), oletades, et meem on kultuuris samasugune põhielement nagu geen bioloogilises pärilikkuses. Võõrsõnade leksikon annab teada, et see on „idee, tava, kujund või muu selline infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub; n-ö geeni vaimne analoog.“ „Mõned meemid on kultuurilises valikus teistest edukamad ja püsivamad, teised hääbuvad suhteliselt kiiresti. Meemide olemuse ja levimise ning infolevi evolutsiooniliste mudelite uurimisega tegelevat teadust nimetatakse memeetikaks.“ (Vikipeedia)
ERR.ee 16. veebruari uudis, mis meid nõnda kokku toonud on aga järgmine: „Vikerraadio kogub eesti keelt ja etteütlust iseloomustavaid humoorikaid meeme“. Miks? See olevat soojendus emakeele etteütluseks valmistujatele. Iga-aastane emakeelepäeva e-etteütlus toimub sel aastal 15. märtsil algusega kell 10.25 Eesti aja järgi. Siis on Põhja-Ameerikas öö. Ennast saab aga proovile panna ka tagantjärgi (vikerraadio.err.ee); küll mitte ametlikus võistlustules. Emakeelepäev on tegelikult 14. märts, keeleandeka ja -eeskujuliku Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäev ning tänavu möödub 220 aastat selle maakeeles luuletava mehe sünnist, kes isakeel oli eesti keel. Ema oli tal lätlanna.
,,Kui palju on eesti keeles sõnu, seda ma ei tea, aga seda rohkem on võimalusi muhedaks keelenaljaks. Kas öelda, et õige on ,,ministri haldusala“ või ,,ministri haldushala“ ja mida mõelda, kui öeldakse ,,paljud lätlased on riiakad“. Eesti keel on rõõmus koos oma 14 käände ja kirjavahemärkide virvarriga,“ ütles Vikerraadio peatoimetaja Janek Luts võistluse ja korje eel ETV hommikusaates „Terevisioon“.
Keelemeeme saab näha Facebooki ürituse lehel ,,Vikerraadio keelemeemi konkurss“, kus tuleb klõksata sõnale ,,Arutelu“. Seal on võimalik veenduda, et isegi Kanada kuulsal räppmuusikul Drake’il on kokkupuutepunkt eesti õigekeelsusega.
Huvi keele vastu ja soov seda ÕIGESTI rääkida on tore, kui see rääkijat-lugejat ennast rõõmustab ja on ühtaegu teistele positiivseks eeskujuks. Kuid see, et inimesed üldse ei räägi, kuna põevad oma keeleoskust on vastupidi kurb nähtus, mille all kannatajaid sooviks väga julgustada vabaks laskma ja lihtsalt tegema oma parima. Soovitan artiklit, mis ilmus ERRi uudisteportaali Novaatori rubriigis 2. augustil 2019 ning kannab pealkirja „Eesti keele ühetaolisemaks muutumise asemel võiks nautida väljendite rikkust“. „Kas õigesti on õieti või õigesti ja kas tere järel käib koma ning paljud teised keelenüansid, milles inimesed ikka eksima kipuvad ning mida mõned tähelepanelikud tingimata parandama ruttavad, teevad keele lõpuks väga ühetaoliseks, selmet (selle asemel et) nautida keele ilu ja rikkust,“ leiab artikli autor kohtulingvist Martin Aher. Ehk vähem põdemist.
Vaid mõned saate soovitused ehk märksõnad
www.vikerraadio.err.ee otsingusse sisestamiseks: ,,Keelesaade“, keelesäuts, võru-, kihnu-, mulgi- ja muhukeelsed uudised, raadioteater, järjejutt, ,,Eesti lugu“, ,,Hajala ringvaade“ (välismaal elavatest eestlastest), ,,Ööülikool“, ,,Loetud ja kirjutatud“, ,,Luuleruum“, õhtujutt ja muidugi eeloleva nädala emakeelepäeva e-etteütlus.
ETV ,,Kirjandusministeeriumi“ saatejuht (ehk naljatades kirjandusminister) Mart Juur alati lõpetas saate pannes vaatajatele südamele: ,,Kes loeb, see jõuab“. Vanasõna ütleb (ja eelmises lehenumbris oli pealkiri): ,,Kel janu, sel jalad“. Loetellu võiks lisada KES RÄÄGIB, SEL KEEL.
Head eesti keele nautimist ja seeläbi harjutamist ning hoidmist!
Riina Kindlam, Tallinn
See ei ole meem vaid mainitud ERRi Novaatori artikli juurde kuuluv illustratsioon, pealkirjaga „Eesti keele elavdamine“. Kujutatud on „Parasiit- ja võõrsõna õigekeelsusaktivistide paraadil.“ Autor/allikas: Kristjan Holm/Mindthemeaning
