http://www.pealinn.ee/koik-uud...
"Keelepoliitika on Eestis kaldu, nii nagu on kaldu kogu Eesti poliitika. Eesti keel on praegu täiesti kaitsetu - Inglise keel suretab välja ja tapab väikeseid kultuure ja keeli," ütles TLÜ professor Mati Hint, kelle sõnul ei teata täna Eestis, mis on tegelikud väärtused. "Ei räägita, mis on ausus, või armastus. Ainus, millest räägitakse, on piirideta vabadus, kus puudub vastutus."
Hindi arvates on Eesti keelega tegelemine tähtis, et see poleks päris kaitsetu inglise keele ees. Tema sõnul pole praegune keelepoliitika balansis. "Kui kuskil on vene keel esiplaanil, märkab keeleinspektsioon seda kohe. Aga kui inglise keel on kuskil sildil mitte ainult esikohal vaid ainsa keelena, keeleinspektsioon seda ei märka. See, et me inglise keelt oskame ja tööalaseltki vajame, et tähenda, et peaksime olema selle keele ja ka meele ees täiesti kaitsetud."
Bürokraatia tapab keele
Professori sõnul on põhjus, miks me ei saa enam üksteisest hästi aru, selles, et keelest ei hoolita enam. Ta leiab, et hullemaid asju, mis saab juhtuda on see, et keel muutub täiesti bürokraatlikuks.
"Siis ei saada keelest enam üldse aru, ükskõik kui väga ei pinguta. Bürokraatlikke lauseid võib olla konstrueeritaksegi selle eesmärgiga, et jätta lihtsameelsetele inimestele mulje. Tegelikult ei sisalda need laused mitte midagi ja neist ei olegi võimalik aru saada," sõnas Hint.
TLÜ õppejõud oli pahane, et isegi kõne asemel öeldakse teenus, ülikoolis professorid ja haiglas kirurgid on muutunud klienditeenindajateks, üliõpilased ja haiged on kliendid.
"Turumajandusega kaasatoodud bürokraatia ja bürokraatlik keelekasutus on sama õudne, kui oli kommunistide bürokraatlik keelekasutus. Vaata et õudsemgi, sest ta tõrjub kõrvale kõige tavalisemad ja loomulikumad sõnad," märkis ta.
Moesõnadest tihti kasu ei ole
Kurja teevad Hindi arvates veel ka moesõnad nagu näiteks nutikas. Ta tõi näiteks ühe filosoofi Postimehes ilmunud loo, mille ühes lõigus oli sõna "nutikas" seitse korda.
"Või näide Õpetajate Lehe juhtkirjast, milles küsiti, milliseid noori me tahaksime. Seal seisis: "Kas noori, kes on targad, haritud, empaatiavõimelised, südamlikud, kokkuhoidvad, truud jne? Või hoopis nutikaid noori?" Sellest võib väljalugeda, et kui sa oled nutikas, pole sa haritud, sul pole teadmisi, sa ei tunne kellelegi kaasa jne," jätkas Hint.
Keeleteadlase sõnul on oht, et kõik hakkavad mõnda sõna kasutama ilma, et mõtleks, kas see midagi tähendab. "Mind paneb küll imestama, kui kuulsin, et meie ülikool on nutikas. Niimoodi sõnade tähendused ka muutuvad. Näiteks võeti soome keelest üle sõna "hoomamatu" ja seda täiesti kahes vastupidises tähenduses. Normaalses eesti keeles tähendas "hoomamatu" midagi nii väikest, mida ei märka," ütles õppejõud, kelle sõnul on nüüd selle sõna tähendus muutunud ja märgib midagi nii suurt, mida ei märka.
Ka halb grammatikaoskus on ohuks
Kõige halvem on ka keele grammatika logisemine. "Ma ei tea, kas selle põhjuseks on see, et need, kes tegelevad meedia ja raamatute väljaandmisega, ei jõua enam headele keeletoimetajatele palka maksta. Või on põhjuseks see, et ajalehed on 40-leheküljelised ja üks keeletoimetaja ei jõua kõike iga päev läbivaadata ning korda teha," arutles teadlane.
"Aga võib olla survestatakse keeletoimetajat, kes ei saa ega tohigi enam suurt midagi teha. Kindel on see, et keelekasutus elab praegu üle väga tormilist murrangut, mingismõttes isegi kriisi. Aga kriisi olukorras on tähtis see, kas tullakse välja tervenemise või haiguse süvenemise suunas. On vaja, et tuleksime logisevast keelest välja tervenemise suunas," ütles saate külaline.
"Aga, uute sõnade tegemine on muudetud Eesti rahva spordiks. Mujal maailmas sellega nii kirglikult ei tegeleta, et vajalikke ja mittevajalikke sõnu võivad välja mõelda kõik, alates presidendist lõpetades kooliõpilaste ja pensionäridega. See pole tõsine tegevus," oli Hint nördinud.
Mis on meie tegelikud väärtused?
Hindi sõnul ei teata täna Eestis , mis on tegelikud väärtused, neid ei sisendata ja nad ei tule koos kasvatuse ja haridusega.
"Seda seepärast, et see, mis eriti noorpõlvkonda ümbritseb on digimaailm, sülearvutid ja televisoon. Sealt tuleb ja saab midaiganes. Selletõttu pole väärtussüsteem arusaadav. Kahtlustan, et toimub kõige inimlikumate väärtuste lammutamine. Ainult, et teistuguste hüüdlausete ja loosungitega, kui see oli kommunistide ajal," selgitas ta.
Nõukogude ajal oli õppejõu sõnul vähemalt teadmine, missugused väärtused on inimese sees.
"Praegu räägitakse väärtustest, aga me ei tea, mis väärtused need on, neid ei nimetata. Ei räägita, mis on ausus, truudus, ustavus, armastus, või kiindumine. Ainus, millest räägitakse, on vabadus ja see on piirideta selles mõttes, et vastutust üldse ei ole," sõnas Hint lõpetuseks.
