3. augusti mainekas briti väljaanne The Telegraph edastas huvitava uudise. Saksa keelde lisandub ametlikult 5000 uut rahvusvahelist laensõna. „Keelepiibli“ oreooli kandev sõnaraamat Duden tutvustab neid sõnu ja väljendeid oma äsjases väljaandes.

Vaid mõned näited: interneti sotsiaalvõrgustik twitter kannab saksakeelset mugandatud nimetust twittern. Raske muidugi öelda, mida üheks maailma suuremaks sõnameistriks peetav Johann Wolfgang von Goethe ütleks selliste otselaenude kohta nagu der Babyblues, eine NO-GO Area võieine Aftershow Party. Aga see teeb elu lihtsamaks, sest näiteks kogu maailm teab tänapäeval, mis on Die Bad Bank.

Värske Duden’i väljaanne sisaldab ühtekokku 135.000 sõna, selle esimene versioon pakkus 1880. a. vaid 27.000 sõna 200-l leheküljel.

Duden’i toimetajad kinnitavad, et nad on teinud mööndusi ja muudatusi ingliskeelsetes sõnades, kohandades neid veidi saksa keelega.

See uudis on ehk parimaks tõendiks, et tänases globaalses maailmas on keele täienemine uudis- ja laensõnadega paratamatu. Mitte alati pole ka kohe käepärast omakeelseid vasteid. Elu läheb aga edasi, pea iga päev toob kasutusele uusi tehnikaimesid, termineid ja mõisteid. Mida sel juhul siis teha? Jääda ootama, kuni keeleeksperdid mõtlevad välja mingid originaalsõnad? Paraku näitab elu, et neid ei võeta mitte alati omaks.

Keel kaotab aga suhtlusvahendina oma mõtte, kui me ei suuda oma tõrksuse või konservatiivsuse tõttu uusi sõnu ja mõisteid kasutusele võtta, vähemalt ajutiseltki. Mida hädakorral siis muud teha, kui kasutada ingliskeelset või muud originaalväljendit!

See puudutab ka meie emakeelt. Toimetusele on korduvalt ette heidetud (alles möödunud nädalalgi) sõnade „konkurss“ või „kollektiiv“ kasutust, mis olevat vene laenud ja seetõttu taunitavad. Kuna me teame, et need lugejatele pole vastuvõetavad, siis püüame neist ka hoiduda, aga vahel pole see lihtsalt võimalik. Muide, meie austatud keeleiidol Paul F. Saagpakk annab oma sõnaraamatus julgelt nende sõnade seletuse ja neil on ka ingliskeelsed vasted olemas. Saagpaku kohaselt on kollektiiv „kokkukuuluvate isikute koondis“. Autoriteetne „Eesti kirjakeele seletus-sõnaraamat“ defineerib seda sõna nii: „Tegevuse ja eesmärkide, ka huvide poolest ühtekuuluv inimeste rühm.“ See ei pruugi olla ainult laulukoor, vaid võib olla ka selts, organisatsioon, tantsugrupp, näitetrupp, koondis jne. Kuidas neid kõiki üldnimetuse alla viia? Kas kellelgi on selle kohta mõni asjalik ettepanek?

Sõnal „konkurss“ on mitu erinevat tähendust. Ehkki see põhiliselt tähendab võistlust, on ta nüanssides erinev. Seda ei saa ju näiteks kasutada spordivõistluse kohta; konkursi korral on tegemist võistlusega mingi töö- või ametikoha; ka preemia saamiseks või kooli pääsemiseks. Huvitav on see, et nurisejad peavad sõnade „konkureerima“ ja „kollektiivne“ kasutamist lubatavaks.

Märkmed: