Keila-Joa kooli erivajadustega lapsed aetakse tavakoolidesse EPL

Eestlased Eestis | 24 May 2012 | EWR

Kelli Seiton
Eesti Päevaleht

Keila-Joa kooli erivajadustega lapsed aetakse tavakoolidesse
Keila-Joal õppivatel lastel oleks raske tavakoolis hakkama saada.
Erivajadustega laste Keila-Joa kool sulgeb ülejärgmise aasta sügisest uksed.

Juba viimased kolm aastat on Keila-Joa sanatoorne internaatkool elanud teadmisega, et haridusministeerium vaeb kooli sulgemist. Nüüd on kooli sulgemise otsus ministeeriumi üldharidusosakonna asejuhataja Raivo Trummali sõnul juba tehtud. Sisuliselt on vaid sellekohane dokument allkirjastamata.

Kuigi koolis õpitakse tavaõppekava järgi, on juhtkond mures, et lausa veerand 81 õpilasest jätab nüüd koolitee pooleli. Peamiselt õpivad Keila-Joal lapsed, kellel on mõni füüsiline haigus, mis nõuab pidevat jälgimist. Ent on ka rasketest peredest pärit lapsi, kelle närvikava on koduste probleemide tõttu rikutud. „Üks teise klassi poiss, kelle lapsepõlv pole olnud kõige rõõmsam ja värvilisem, õppis ühel õhtul ja äkki olid silmad vett täis ja küsis, mis minust saab,” tõi kooli sotsiaalpedagoog Kirsti Mägi näite sulgemise mõju kohta.

See, et suur osa õpilasi on Keila-Joal sotsiaalsetel põhjustel, on üks kooli sulgemise põhjuseid. Kooli juhtkond arvab, et just koduse olukorra tõttu ei pruugi paljud tavakoolis õpinguid jätkata. Kui õpilaskoduga koolis elab õpilane nädala sees turvalises keskkonnas, siis kodukohakoolis puutub ta iga päev kokku perekonna probleemidega, näiteks joodikutest vanematega. „Neid näiteid on meil kolm vähemalt, kelle puhul otsitakse ilmselt võimalust siis (kui kool suletakse – K. S.) hoolduspere või asenduskodu teenuse järgi,” nentis Mägi.

Tavakoolid pole valmis

Harju maavalitsuse haridusosakonna juhataja Maris Liiders ütles, et tavakoolid pole erivajadustega laste jaoks veel valmis, olgu nende haigus füüsiline või vaimne. Talle teeb muret, et ministeerium kavatseb üle poole lihtsustatud õppekavaga lastest tavakooli integreerida, kuigi paljudes koolides puudub selleks oskustega personal.

Raivo Trummali sõnul on ministeeriumile esmatähtis, et iga laps saaks elada kodus ja käia võimalikult lähedal koolis. „Kui kodu on nõrk, siis näiteks kohalik omavalitsus lepib naabritädiga kokku, et see käib ja ajab lapse üles hommikul ja ongi kõik,” ütles Trummal ja rõhutas, et koolis ja vallas peab see tugi olemas olema. Erikoolid peaksid tulevikus jääma vaid lastele, keda on keerulisem ja kulukam õpetada kui tavaõpilasi. Ühtlasi, ütles Trummal, leitakse igale lapsele, kes erikooli tõesti vajab, riigikoolis ka see võimalus.

Keila-Joa kool ja Harju maavalitsus on teinud ministeeriumile ettepaneku, et üks selline riigi erikool peaks nende maakonnas olema ja see võiks asuda Keila-Joal, kus on õpilaskodu ja koolimaja olemas. Trummali sõnul pole see võimalik, sest hoone on amortiseerunud ja ohtlik. „Eksperdid on öelnud, et kooli polegi mõtet korrastada ja see tuleks lammutada,” ütles Trummal.ErivajadusedTavakool pole erikooli lapse jaoks valmis
Sügisel ei alusta Valgamaal tööd Helme sanatoorne internaatkool, mis otsib 28-le erivajadustega õpilasele õppimiskohti. Helmes õppisid peamiselt tundeelu ja käitumishäiretega lapsed. Suurem osa lapsi on juba leidnud koha tavakoolis, üksikud lihtsustatud õppe ja õpilaskoduga koolis.

Eestlased Eestis

Eesti uus valitsuskoalitsioon kuulutas välja uued ministrid ja tõstis maksusid