Võibolla on esivanemate ehteid ka meie lugejatel, kes sooviksid neid teistelegi näidata — peatselt on selleks hea võimalus olemas. 25. märtsil toimub Tartu College’is Keiu Kullese õpituba eesti ehetest, kuhu ta ootab paljusid kaasmaalasi osalema ja julgustab kõigil oma vanu ehteid kaasagi tooma, samuti fotosid, kus näha, kuidas on kantud neid ehteid või rahvariideid. Päev hiljem peab Keiu Kulles Tartu College’is loengu teemal „Kihelkondlikud ehted ja nende ajalugu“. Mõlema ürituse ajal saab näha ka Keiu Kullese valmistatud ehteid.
Ajakirjas Oma Kodu ilmunud intervjuus räägib ehtemeister, et Eestimaal on ehetele ajast aega palju tähelepanu pööratud. Ehted on täitnud mitut erinevat otstarvet: need näitasid inimese positsiooni ja tema uskumusi, aitasid kaitsta halva pilgu ja halva ütlemise eest; ehetega väljendasid inimesed ka oma meeleolu ja hingelaadi. Väga olulised olid ka maagilised mõjud.
Suur huvi ja emotsioon rahvarõiva ilust ja väest sai meistri jaoks alguse juba väikese lapsena, kui ta 1969.a. ema käekõrval suurele juubelilaulupeole läks. Hiljem märkas ta, et ehteid kantakse rahvarõivaste juures sageli väga kaootiliselt; nii otsustas ta enese sõnul murda mõneks ajaks truudust oma põhikutsumusele filigraanile, sattudes kihelkondlike ehete kütkesse ning uurides seda teemat sügavuti. Nii loodab ta ka Torontos uut informatsiooni saada, siinsete eestlaste abiga.
„Ma soovin, et ka meie ajal kestaks põlvkondade järjepidevus — et ka meie emad annaksid oma tütardele ja poegadele edasi oma kantud ehteid,“ ütleb Keiu Kulles. (Ref.EE)
