Isamaaliidu esimehe ja europarlamendi saadiku Tunne Kelami sõnul oleks Eesti praegu võrreldav Ukrainaga, kui 15 aastat tagasi poleks kogunenud Eesti Kongress.

Kodanike komiteede registreerimiskampaania järel kogunenud Eesti Kongressita ei oleks Eesti kindlasti praegu Euroopa Liidus ja NATOs, ütles BNSile Eesti Kongressi esimees aastatel 1990-1992 Tunne Kelam.

Ta märkis, et kui Eesti kodanikke poleks registreeritud, oleks Nõukogude Liidu lagunemise järel saanud õiguse Eesti tuleviku üle otsustada kõik sel ajal Eestis elanud inimesed, kaasa arvatud kolmandiku rahvastikust moodustanud mitte-eestlased ja siin olnud nõukogude sõjaväelased.

«Eesti Kongress oli sellel ajal kaks sammu seadustest ees, omades ideoloogilist ja poliitiliselt juhtivat osa demokraatliku alternatiivi loomises,» sõnas Kelam.

Ta nentis, et Eesti Kongress tagas Eesti riigi õigusliku järjepidevuse ja omandireformi läbiviimise.

«Tõenäoliselt oleks Eesti jõudnud uue põhiseaduse vastuvõtmiseni ka ilma Eesti Kongressita, kuid see oleks toonud Eestile pseudodemokraatia ja riigi etteotsa oleks saanud endise nomenklatuuri ja kurjategijate liit. Eesti oleks praegu samas olukorras nagu Ukraina, Moldova või Kaukaasia riigid,» lausus Kelam.

Ta lisas, et oluline osa oli Eesti Kongressil ka rahvuslikul pinnal tekkida võinud konflikti ärahoidmisel.

«Eesti Kongress andis mitte-eestlastele signaali, et ka nemad võivad taotleda Eesti kodakondsust. See oli vahend, millega killustada Eesti iseseisvuse suhtes vaenulikult meelestatud interrinde toetajaid,» nentis Kelam.

Täna toimus rahvusraamatukogus teaduskonverents «15 aastat Eesti Kongressist», kus ettekannetega esinesid omaaegsed Eesti Kongressi liikmed.

Homme toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Kongressi aastapäeva kontsertaktus, kus esinevad tervitustega ka president Arnold Rüütel ja peaminister Juhan Parts.

Eesti Kongress kogunes Tallinnas Estonia kontserdisaalis 11. märtsil 1990. Kongressi saadikud valiti kodanike komiteede liikumise kampaania ajal end Eesti kodanikuna registreerinud inimeste poolt. Eesti Kongress kuulutas end seadusliku riigivõimu taastajaks.

Märkmed: