Europarlamendi liige Tunne Väldo Kelam. Foto: Tairo Lutter/ Virumaa Teataja
Europarlamendi liige Tunne Kelam tegi täna ametliku pöördumise, milles nendib, et Venemaa ei põrku oma sihtide saavutamisel tagasi isegi kõige goebbelslikumate propagandavõtete ees ning ainuke võimalus mitte korrata 1939. aasta sündmusi, on luua demokraatliku maailma ühisrinne.
Kelam kirjutab, et Vene Föderatsiooni välisministri, Riigiduuma esimehe ja mitmete teiste juhtivate poliitikute väiteil pidavat Eesti olema maa, kus rehabiliteeritakse fašismi, revideeritakse Teise maailmasõja tulemusi ja teotatakse selles sõjas langenute mälestust.
Et Eestit karistada, peavad Vene Föderatsiooni erinevate võimuorganite esindajad vajalikuks lõpetada igasugused suhted Riigikogus esindatud erakondadega, välja arvatud president Putini võimuparteiga koostöölepingu sõlminud Keskerakond.
Samuti tahetakse Eesti suhtes kehtestada majandussanktsioonid, suunata ümber Eestit läbiv transiit ja viia niinimetatud Eesti fašismi küsimus rahvusvahelisele tasandile, seisab avalduses.
Kelam tunnistas, et ülereageeringu tingis riigikogus vastu võetud seadus sõjahaudade kaitsest, mida Moskva üritab tõlgendada Venemaa vastu suunatud vaenuliku aktina.
Kelam eelistab siiski mitte võrrelda tänast olukorda 1939. aastal valitsenuga.
Ilmselt ei soovita Kremlis mõista, et Eesti-Vene suhteid ei anna tänapäeva üleilmastunud maailmas enam suruda Hitler-Stalini pakti konteksti. Iga Venemaa poolne aktsioon asetub EL ja NATO laiemasse raamistikku, olgu Euroopa ühtne välis- ja julgeolekupoliitika praegu veel algusjärgus, kirjutab europarlamendi saadik.
Kelam ütleb oma kirjutises, et Venemaa näol on meil viimastel aastatel tegemist mittevaba riigiga, kus poliitikat määravad ksenofoobia ja rassiviha, mille värskeimat demonstratsiooni näeme praegu kõigi Venemaa linnade turgudel.
Samuti soovib Moskva Kelami sõnul saada revanši Nõukogude Liidu lagunemise eest.
Pallamendisaadik kinnitas, et Eesti Vabariik ei saa praegu jääda apaatseks Venemaa laimurünnakute suhtes. Moskvat tuleb lüüa tema oma relvaga ja viia tüliküsimused rahvusvahelisele areenile, organisatsioonide, kuhu Eesti erinevalt Venemaast kuulub, päevakorda.
Demokraatlik maailm peab Venemaa väljapressimistele vastama solidaarsuse ja ühisrindega. Eestil on õigus, koguni kohustus seda oma liitlastelt ja partneritel nõuda. Muidu võime tõepoolest kõik leida ennast 1939. aastast, tõdes Kelam.
