Hiljuti kohtus president Bush Valges Majas Iraagi vastupanuliikumise juhtidega. Osaleva kuue vastupanugrupi seas oli esindatud ka Teheranis baseeruv Islami Revolutsiooni Ülemassamblee, mille juht Bakir al-Hakim oli eelnevalt selgitanud New York Times’ile Iraagi-poolseid seisukohti praeguses debatis oma maa saatuse üle. Iraaklane al-Hakim on eksiilis Iraanis, kus tal olevat väljaõppel lehe järgi kuni 60 tuhat vastupanuvõitlejat Iraagi vabastamiseks Saddam Husseini diktatuurist. Al-Hakim on shi-iidi moslem nagu ka üle poole Iraagi elanikkonnast, ja Times’i usutluse järgi olevat ta Iraagi rahva hulgas populaarne. Kuidas suhtub siis al-Hakim Läänes käimasolevasse vaidlusse selle üle, kas rünnata Saddam Husseini või mitte, ja kui, siis millal, millistel tingimustel ning kelle rezhiis.

Times’i reporter Nazila Fathi väidab, et al-Hakim tervitab Ameerika interventsiooni Saddam Husseini valitsuse destabiliseerimiseks — aga ainult eeldusel, et iraaklased on need, kes tegeliku pöörde läbi viivad. Ehk nagu al-Hakim ise ütles:

„Iraagi rahvale oleks võimalus Saddami nõrgendada teretulnud. Nemad võivad ta kukutada, kui nad on veendunud, et ta ei saa neid enam rõhuda nagu 1991. aastal.“ Ja ajatolla al-Hakim lisas:

„Ühendriigid võivad teha Iraagis sama, mis Kosovos, kindlustamaks, et Saddam ei saa oma arsenali kasutada. Kuid pöörde peab teostama rahvas ise — nagu Jugoslaavias,“ rõhutas Iraagi vastupanuliikumise juhte, Bakir al-Hakim.

Momendil ei ole veel teada, mida president Bush ja Iraagi vabadusvõitlejad arutasid. Kuid teada on, et Bushi arutlused Euroopa juhtidega sel teemal on veel kaunis kaugel igasugusest sõjaplaanist. Washington Times tsiteerib tüüpilise euroopa vaate esindajana Saksa Rahvusvahelise Julgeoleku-Instituudi juhti Oliver Thraenertit. Thraenert rõhutab, et mingit õhurünnakut Iraagile ei tohi ette võtta enne, kui ÜRO inspektorid on veel kord proovinud Iraaki pääseda — Saddami massihävitusrelvade arsenale kontrollima. Thraenert ei ole rahul ka sellega, et president Bush nimetab oma prioriteediks Saddam Husseini kõrvaldamist, mitte ÜRO inspektorite kontrolli-õiguse taastamist, mis oleks võibolla lihtsam. Juhtkirjanik on aga veendunud, et mingit kaksipidi-arvamist ei tohiks olla selles suhtes, et Saddam Hussein tõsiselt ohustab nii Euroopat kui Ameerikat. „Bushi valitsus mõistab selgesti, et otsustav aktsioon Saddami kõrvaldamiseks on vajalik,“ ütleb Washington Times.

Radikaalsete sõjavastaste üheks peaargumendiks on, et veenvad asitõendid Saddam Husseini kaasosaluse kohta 11. septembri terrorirünnakutes või Osama bin Ladeni terroristide võrgus puuduvad. Kuid see ei tarvitse olla otsustav tegur Saddami kõrvaldamiseks. Huvitaval kombel on sellel seisukohal ka New York Times, mis muidu sageli Bushi kritiseerib. Lehe hiljutine juhtkiri loetleb Saddami seniseid terroriakte, Kuveidi invasiooni, mürkgaasi kasutamist omaenda rahva ja kurdide vastu, võimalikku õliväljade vallutamist ja Iisraeli ahistamist tulevikus… ning rõhutab: „Need on väljakutsed, mis võivad Ameerika sõjalist sekkumist õigustada, kui nende takistamine muude vahenditega ei õnnestu.“

Juhtkirjanik leiab aga, et seni ei ole Bush ise sõja vajalikkust veenvalt põhjendanud.

Märkmed: