Kölni Eesti Rahvuskoondise (KERK) Eesti Vabariigi 87. aastapäevale pühendatud pidu toimus sel aastal Düsseldorfis, Gerhart-Hauptmanni majas.
Rahvast oli tulnud kaugemalt ja lähemalt, Düsseldorfist Flensburgi ja Berliinini. Brüsselist ja Eestist.
Esmalt lauldi Eesti hümni.
Avasõnad lausus KERK-i esinaine Maarika Remmert, kes luges ette ka EÜSL-i (Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis) esimehe Richo Zieminski tervituse. Hr. Ziemisnski oli ette võtnud reisi aastasse 1918, mil sündis Eesti Vabariik. Tema sõnul oli ime, et väike Eesti maailmas nii segasel ajal iseseisvuse saavutas.
Järgnes avapalvus kahes keeles, mille pidasid õpetajad Pille Talvar ja Michael Heckmann. Õp. Talvar võrdles 87-aastast Eestit inimese elueaga. Väga eredalt sööbisid mällu kirjeldused taasiseseisvusmise päevadest ning mõtisklused vabaks lauldud Eesti käekäigust tänapäevani.
Ühiselt lauldi „Õnnista, Looja vaim“ ja „Hoia, Jumal, Eestit“. Seejärel laulis solist Michael Heckman „Vaata, ma olen teie juures“ inglise, saksa ja eesti keeles.
Elvine Osko luuletusega „Langenute mälestus“ mälestasime neid, kes langesid Eesti vabaduse eest.
Edasi läks õhtu dzhässilikes rütmides. Saksaofonil ja klaveril esines Sulo Rosenthal koos tütre Liinaga, kes pälvisid tugeva aplausi.
Õhtu peakõnelejaks oli Eesti Vabariigi suursaadik Saksamaal dr. Clyde Kull, kes alustas oma kõnet põgusa tagasivaatega.
Veel aasta tagasi seisime sel ajal Euroopa Liidu (EL) ukselävel ja ootasime põnevusega , millal see uks meile avatakse. Olime täis ootusi, ent ka kartusi.
Nüüd peame tõdema, et meie kartused hakkavad tasapisi haihtuma. Eesti rahva rahulolu näitab tasast tõusu. Kui mais 2004 oli see 61%, siis novembris juba 67%.
EL-i liikmena tunneme end paremana, tugevamana ja tõsisemalt võetuna. Meeleldi kordame Lennart Meri lausutut: „Eesti kuulub Euroopa paiksemate rahvaste hulka. Mitte Eesti pole teel Euroopasse, pigem pöördub Euroopa, kes end taas leidnud, Eestisse tagasi.“
Eesti võtab aktiivselt osa Euroopa poliitilisest käekäigust. Milliseid ülesandeid hakkab Eesti EL-i liikmena järgmisena lahendama?
Eesti tahab kaasa aidata Euroopa muutmisele poliitiliselt tasakaalukamaks ning majanduslikult konkurentsivõimelisemaks.
Eestis on avatud, liberaalne ja kiirelt arenev majandus.
Ametliku programmi lõpetas EÜSLi projekt-koor Kalev Lindali juhatusel. Esitati Veljo Tormise „Viis eesti rahvatantsu segakoorile“. Koor oli teinud tõsist tööd, et nii laulu kui tantsuga hästi hakkama saada.
Saksa külalised olid nii meie rahvariietest, lauludest kui tantsust väga vaimustatud. Küsimusi jätkus hiliste õhtutundideni.
Koor sai ka Düsseldorfi linnavalitsuse Euroopa nõunikult hr. van Toorenburgilt kutse esineda 14. mail Düsseldorfi linna Euroopa päeva rahvuspeol.
Õhtu jätkus seltskondliku osaga.
KERK annetab peoõhtu tulud Häädemeeste valla elanikele, kes said kahju selle aasta alguses Eestit tabanud tormis.