"Meie õiguskorra vundament mureneb igast otsast, oleme kuulsad eriti liberaalse õiguskorraga riigina ning siin võime küll julgelt endale tunnustavalt öelda, et Eesti on 5 edukama Euroopa Liidu riigi hulgas, kus lastakse inimestel nahk üle kõrvade tõmmata." Nõnda kommenteeris keskmiste ja väikeettevõtete assotsiatsiooni juht Kersti Kracht Eesti poliitajaloo ühte kõige (kuri)kuulsamat loosungit meie viimisest viie rikkaima riigi hulka, millest peatselt on täitumas 10 aastat.
Pilt: TTV
http://www.pealinn.ee/uudised/...
Majandus
Kersti Kracht: inimestel naha üle kõrvade tõmbamises oleme viie edukaima hulgas (1)
Virkko Lepassalu, 18. jaanuar 2016
"Meie õiguskorra vundament mureneb igast otsast, oleme kuulsad eriti liberaalse õiguskorraga riigina ning siin võime küll julgelt endale tunnustavalt öelda, et Eesti on 5 edukama Euroopa Liidu riigi hulgas, kus lastakse inimestel nahk üle kõrvade tõmmata." Nõnda kommenteeris keskmiste ja väikeettevõtete assotsiatsiooni juht Kersti Kracht Eesti poliitajaloo ühte kõige (kuri)kuulsamat loosungit meie viimisest viie rikkaima riigi hulka, millest peatselt on täitumas 10 aastat.
Märtsi alguses 2006 võis näiteks ERRi uudistevõrgust lugeda reformierakondlasest toonase peaministri Andrus Ansipi sõnu, kelle väitel võiks Eesti seada sihiks jõuda Euroopa Liidu viie rikkama riigi hulka ning peab võtma lisaeesmärgiks rahvastiku positiivse juurdekasvu. 2007. a Riigikogu valimiste eel võttis valitsuspartei viie rikkaima hulka jõudmise enda kampaanialoosungiks. Aega pidi meil selleks kuluma 15 aastat. Seega näitab lihtne arvutus, et 2/3 selleks kulutatavast teest peaksime olema justkui tänaseks läbi käinud.
(Kuri)kuulsuse või iroonilisuse poolest on suutnud selle loosungiga võistelda ehk vaid IRLi omaaegne lubadus kodukulud alla viia. See langes (tragi)koomiliselt samale perioodile elektrihinna järsu tõusuga.
Miljon vaest kolivad Lätti?
Tänane pilt seoses meie liikumisega jõukaimate sekka näeb välja selline, et majandusnäitajate poolest on Eesti maha jäämas mitte ainult jõukatest riikidest, vaid Lätist ja Leedustki. Umbes 100 000 kaasmaalast on pagenud paremat elu otsima välismaale. Rahva kõnepruuki juurdub järjest enam rääkimine Eestist kui miljoni vaese maast.
Ilmselt pole rikaste klubiga liitumine võimalik ilma õitsva ettevõtluseta. Eesti väike ja keskmiste ettevõtete assotsiatsiooni juhtiv Kersti Kracht tajub et Läti muutub järjest ahvatlevamaks mitte ainult Eesti presidendi, vaid ka Eesti ettevõtjate jaoks. Seal on osatud julgemalt otsustada ja sobivam ettevõtluskliima luua.
"Hinge ajab täis, et istud otsustajatega laua taga, kõik küsivad, et mida oleks ettevõtjatel vaja, et olukorda paremaks muuta, aga ettepanekute tegemisest on vähe kasu," märkis Kracht Pealinnale. "Otsustajatel puudub julgus midagi kardinaalselt muuta. Erinevate seaduste paragrahve näppides riigieelarvet ei täida. Eestlased olevat viimasel kahel aastal Lätti registreerinud 1500 mikroettevõtet."
Järgmise punktina toob Kracht esile otsustajatest poliitikute ja ettevõtjate kohatise paiknemise justnagu eri maailmades.
"Ilmselt vaatab suurem osa ettevõtjaid suurte silmadega järjest enam kõrgeid ametikohti saavaid noorpoliitikuid ja nende korporatsioonikaaslasi, kellele kõrge ametikoht annab ka kohe tippjuhi oskused, elukogemuse, töökogemuse ja oskuse suurt pilti näha," nentis Kracht. "Kui mujal maailmas inimesed peavad aastaid vaeva nägema ja tööd tegema, siis Eestis piisab erakonnas ametiredelil rühkimisest, ja kohe oled superjuht valmis."
Kracht möönis, et me ei saa isegi teoreetiliselt kõneleda kuhugi rikaste klubisse jõudmisest ilma õitsva ettevõtluseta. Seadused kihutavad Eestis aga mingis omas suunas, ettevõtjate huvidega tavaliselt arvestamata.
Pealtnägijale materjali mitmeks aastaks
"Seadusandluse mõttetult kihutavat rongi pidurdada või ummikteele suunata on keeruline," märkis Kracht. Tema sõnul on üle pika aja ametis siiski justiitsminister, kelle puhul on lootus olemas. "Samas jäävad eelmisesse aastasse ka väga kurvad uudised, lõpetati 1000 kriminaalasja, mis puudutasid majanduskuritegusid ja siin riik näitab oma tõelist ja karmi palet: ressurssi ei ole," lisas Kracht. Tema sõnul on ilmselt tegemist ka ebapädevate uurijate ja prokuröridega: lihtsam on lasta asjadel aeguda, kui pingutada ja keerulisi asju uurida.
"Eesti riik on väike, ja kust läheb korporatiivsuse ja korruptsiooni piir, seda tihti ei hooma," lausus Kracht. "Selleks, et korralikku maja ehitada, peab olema vastupidav vundament. Meie õiguskorra vundament mureneb igast otsast, oleme kuulsad eriti liberaalse õiguskorraga riigina ning siin võime küll julgelt endale tunnustavalt öelda, et Eesti on viie edukama Euroopa Liidu riigi hulgas, kus lastakse inimestel nahk üle kõrvade tõmmata. Kui kõik need tuhat isikut, kelle kirjutatud kriminaalasjade algatamise avaldused lõpetati, hakkaksid neid kaasuseid meedias demonstreerima, siis Pealtnägijal ja Radaril oleksid saated sisustatud mitmeks aastaks. Kindlasti jõuaks mõne looga isegi välismeediasse."
Kracht lisas, et selleks, et siia tuleksid investorid, on vaja Eestist teha tugeva õiguskorra ja –loomega riik. Sest kuidas me muidu tagaksime investeeringute kaitse?
Oü-tamine kui FIE-de ahistamise tagajärg
Omaette teema on veel FIE-ndus, füüsilisest isikust ettevõtjaid reguleerivate seadusepügalate ahistavus. Sellest on ettevõtjate esindusisikud valitsuspoliitikutele rääkinud aastaid. Eelmisel aastal jõudsidki Krachti sõnul tagajärjed kätte. Paljud leidsid, et lihtsam on oü-tada, mis on sisuliselt jällegi poliitikute tegemata töö.
Kui aga meenutada ennast tagasi tollesse perioodi 10 a tagasi, ehk 2006-2007 – kriis polnud siis veel pihta hakanud ja paljuski elati veel n-ö roosas mullis. Kas siis tundus see väljahõige rikaste hulka jõudmisest kuidagi elulähedase või realistlikuna?
"Ma arvan, et poliitikute valimislubaduste loosungeid ei ole ettevõtjad kunagi eriti tõsiselt võtnud," märkis Kracht selle peale. "Ettevõtte tulumaksu kaotamine reinvesteeritult kasumilt oli küll lootust andev, aga sellest üksinda jääb väheks. Pigem viskas see loosung välja lubaduse, et nüüd tuleb kogu aeg midagi uudset, kus majandus robinal kasvab. Siinkohal on paslik meenutada sedagi, kuidas riik masu saabudes tõstis "ajutiselt" käibemaksu määra, kuid praegu ei kuule enam selle langetamisest midagi."
Omaette takistus Eesti jõukamaks saamisel on veel maksuauk. Selle üks aspekt on lihtsalt varimajandus, ehk kõikvõimalike nihverdamisskeemide tõttu saamata jääv maksutulu. Mündi teine pool kätkeb endas nn JOKK-skeeme, mille abil suured rahvusvahelised või lihtsalt välismaised kontsernid Eestis teenitud tulusid nõnda välja nihverdavad, et Eestisse jääb maksudena vaid kübemeke, kui sedagi.
Siirdehindade maksustamine – miks ei huvita?
"Käibemaksu auk on probleem kogu Euroopas, see ei ole ainult Eesti probleem," kommenteeris Kracht. "Ma arvan, et täna on meie Maksuametil korralik ülevaade ettevõtlusest, seoses just 1000 euroste arvete deklareerimisega, kuid me ei tea, kuidas see tegelikult pikas perspektiivis midagi mõjutab. Nii nagu me ei teadnud seda, kuidas 0 tulumaks meie ettevõtluskeskkonda mõjutab."
Kracht lisas, et kuna Eestis saab kasumit maksuvabalt ettevõtte kontol hoida, siis siit laenatud raha on kontsernile oluliselt odavam.
"Selliselt Eesti meede, mis oli mõeldud toetama Eesti majanduskeskkonda, toetab hoopis mõne teise riigi ettevõtet," märkis Kracht. "Kasumit vähendatakse näiteks emaettevõttelt paisutatult kõikvõimalike teenuste ostmisega või julgemate või häbematumate puhul ka toodangu müümisega emaettevõttele põhjendamatult madalate hindadega. Sel juhul on tegemist niinimetatud siirdehindade maksustamise probleemiga. Ma ei ole aga kuulnud, et Eestis oleks kedagi sel põhjusel maksustatud."
Kracht märkis veel, et eks statistikat maksulaekumise kohta saab tõlgendada nii, kuidas kellelegi vaja. "Maksulaekumine on küll ühest küljest paranenud, kuid ka tarbimine on kasvanud. Aga maksuauk ei ole kuhugi kadunud, praegu on veel vara järeldusi teha. Vaatame, mis tulemused 5 aasta pärast on."
Krachti sõnul suure tõenäosusega hakkab varimajanduse osakaal kasvama siis, kui majanduskriisi ilmingud õhus. "Väga paljud väikeettevõtjad on ikkagi hädas kõrgete tööjõumaksudega," ütles Kracht.
Mida ette võtta?
Mida aga nüüd kohe võiks Eestis majanduskliima parandamiseks ette võtta, et meid ikkagi praegusest seisakust edasi viia, et edaspidi võiksime rääkida vähemalt esikümnesse või kahekümnesse pürgimise võimalustest?
Kracht ütles, et meil on vaja korralikku pikaajalist majandusarengu plaani, maksuvaba miinimumi tõusu ja üleüldist tööjõumaksude alandamist.
Lisaks on vaja tagada mikro- ja väikeettevõtetele finantseerimine, ning luua tegelikus elus toimivad õiguskaitse ja õigusselgus. Viimati nimetatu puhul ei ole isegi vaja reformi, vaid sisulist muutust (ametnike) suhtumises.
Veel oleks ettevõtjate arvates vaja Riigikohtu lahendites toodud täpsustused viia seadustesse, tööõigusregulatsioon teha paindlikumaks, lõpetada dividendide topeltmaksustamine ja laiendada pöördmaksustamist. Kuid see loetelu pole kaugeltki ammendav.
Tegemist on vaid osaga ettepanekutest, mis EVEA on esitanud ka justiitsministrile ettevõtluskeskkonna paremaks muutmiseks.
