Siim Kallas põhjendas oma loobumist sellega, et tema vastu on alustatud klaperjaht ja et sellele ei näi lõppu tulevat ning - sellistes tingimustes ei ole võimalik produktiivselt töötada.
Vastaksin siinkohal ühe tuntud Eesti ajakirjaniku sõnadega:
Siim Kallasel on õigus, välja arvatud üks moment. Tõe väljaselgitamine ei saa olla klaperjaht. Aga tõe väljaselgitamine ei lõpe tõepoolest mitte kunagi. See ongi demokraatlikus ühiskonnas vaba ajakirjanduse ülesanne ja sõnavabaduse mõte.
Kaja Kallas kirjutab oma blogis:
" ...Omalt poolt lisan, et nii minul, kui paljudel mu tuttavatel on arusaamatu, et inimene, kes on rahandus-välis-ja peaministrina ning Euroopa Komisjoni asepresidendina läbinud kõikvõimalikke ülipõhjalikke kontrolle, Euroopa tasemel taustauuringuid, põhjalikke kuulamisi Euroopa Parlamendis osutub järsku nii halvaks, et ei kõlba Eestis töötama. Kui selles asjas oleks olnud sisu, siis oleks need 20 aasta tagused asjad ammu avastatud. Avastatud ajal, kui oleks olnud end veel võimalik kohtus kaitsta, sest teod poleks olnud aegunud."
Loodan siiralt, et saan sellised mõtteavaldused panna Kaja Kallase naiivsuse ja nooruse süüks ning ammugi ei taha ma Kajas näha Pavlik Morozovi reinkarnatsiooni.
Samas aga olen üsna veendunud, et Kaja Kallas teab suurepäraselt, kes noil kaugetel aegadel kamandas Eesti õigussüsteemi ning kelle telefoniõigusega päästeti tollal Siim Kallas halvimast.
Ja nüüd nunnumeeter põhja!!!! (DELFI lemmikväljend: ärge mind süüdistage):
"Ma tean tema eetikat ja motivatsiooni, miks ta tahtis Eestisse tagasi tulla ja eelkõige oli see soov rakendada Eesti heaks oma kogemusi, teadmisi ja sidemeid.
Paraku on isegi poliitikud inimesed. Kui mul on valida kas Siim Kallas peaministrina või Siim Kallas elus isa ja vanaisana, siis ma valin ilma kõhklemata viimase."
......
Kulla Kaja, see et issil närv üles ütles ja ta Brüsselisse maapakku jooksis, ei tähenda seda, et nüüd võib luukerede kollektsiooni klaaskapist ära korjata ja tagasi pimedasse keldrisse peitu viia. Demokraatlikus maailmas need asjad nii ikka ka ei käi!
Teeme väikese sündmuste ülevaate, värskeimatest alustades.
MEP Indrek Tarand koos seitsme kolleegiga Euroopa Parlamendi erinevatest fraktsioonidest on esitanud Barrosole Siim Kallase suhtes umbusaldusavalduse. Sellele peab Barroso, tahab ta seda või ei, kuidagi reageerima. Brüsselis teatakse suurepäraselt, mis meeleolud valitsevad Eestis Siim Kallase suhtes ning selles kontekstis on üpris keeruline, kuidas rahva usalduse peaaegu täielikult minetanud poliitik saaks jätkata Euroopa Komisjoni volinikuna.
Euroopa Komisjoni Korruptsioonivastasele Komiteele (OLAF) on tehtud avaldus Siim Kallase korruptiivsest minevikust. See avaldus ei jää kindlasti antud komitee uurijate tähelepanuta.
Riigikogu VEB Komisjon ehk rahvakeeli Vakra komisjon. Sellest on nii palju juttu olnud, et pole mõtet põhjalikult peatuda. Lõpparuanne tuleb suve lõpuks loodetavasti.
Euroopa Inimõiguste Kohtus on läbivaatamisel kümne juriidilise isiku hagi Eesti riigi vastu. 32 leheküljelises hagiavalduses nõutakse Eesti riigilt kompensatsiooni nende kaotuste eest, mida kümme hagejat pidid kandma Siim Kallase Eesti Pangas läbi viidud susserduste tulemusena. Tuletan teile meelde, et siin ei ole jutt sellest õnnetust 32milj. USD-st, mis nagu viinakaupmees A. Matt'i aus raha pidi olema. Siinsed summad on kompensatsioon kaotatud valuutavahendite, pankrottide, saamata jäänud tulu jne. eest. Ning see nõutakse välja Eesti riigilt. Ehk siis kõigi meie rahakotist.
Lõpetuseks mõned kivid ajakirjanduse kapsaaeda.
Tänases Eesti Päevalehes jutustab ajakirjanik Holger Roonemaa, kuidas ta kolleeg Kristjan Pihliga ennastsalgavalt töötas nende kätte sattunud dokumentide kallal, veetes pikki tunde avalikes ja kinnistes arhiivides. Et ikka tõde lugejani tuua!
See on tore, et teie, ajakirjanikud, tõe nimel valmis olete kasvõi pea pakule panema!
Seda imelikum tundub mulle ühe teise EPL ajakirjaniku keeldumine avaldamast täna artiklit, põhjaliku ning asjatundlikku uurimustööd Siim Kallase rollist Eesti krooni algusajast ja sellega seotud manipulatsioonidest. Ning tollal tehtud mastaapsetest juhtimisvigadest. Kirjutatud nö. siseringi inimese poolt. EPL ajakirjaniku põhjendus äraütlemiseks oli lakooniline: pole enam aktuaalne (ehk siis maakeeli ei müü!).
Rühm aktiivseid kodanikke algatas esmaspäeval sotsiaalmeedias kampaania korraldamaks 15.märtsil Siim Kallase vastast meeleavaldust Kadrioru lossi juures ja see sai tänu alternatiivmeediale tohutu ja valdavas enamuses positiivse vastukaja. Klikinäljas Delfi ja seejärel Õhtuleht korjasid uudise nobedalt üles ja levitasid seda teisipäeval lugejat eksitavate (loe löövate) pealkirjade all.
Kolmapäeva hommikul teatas Siim Kallas oma tagasiastumisest.
Rahvas oli võitnud ilma otsustava lahinguta! Kavandatav meeleavaldus oli oma töö teinud juba enne toimumist.
Sellekohast Eestis tegutsevale ajakirjandusele jagatud pressiteadet pole aga avaldanud mitte ükski väljaanne. Sest see ju ei müü!
Sorry, siinkohal teen liiga Telegram'i toimetusele. Neile operatiivsuse eest suur tänu!
