Sellele küsimusele vastab äsja kodu-Eestis ilmunud „Mulkide Almanakis“ nr. 16 Voldemar Kiinoja. Kuna ka siinsete mulkide hulgas on sellele mitmesuguseid seletusi, olgu siinjuures ühe mulgi oma.

Tegelikult on mulgid, kirjutab Voldemar Kiinoja, muistsete sakalalaste järeltulijad ja Mulgimaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Halliste, Helme, Karksi, Kõpu, Paistu, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi. Seega on mulgid need, kelle vanemad ja esivanemad olid nende kihelkondade põliselanikud. Veel kummalisem on väide, et mulgid on uhked ja rikkad. See au kuulub Põhja-Eesti ja Tallinna asukatele. Küll on aga Mulgimaalt võrsunud Eesti kuulsaid kultuuritegelasi ja vabadusvõitlejaid. See algas kuulsa Lembituga.

Vabadussõjaaegsed kindralid olid Johan Laidoner, Paul Adolf Lill, Jaan Soots, Johan Unt, Gustav Jonson, Aleksander Jaakson, Jaan Maide, sanitaar-kindralmajor Hans Leemets ja veel terve rida juhtivaid kõrgemaid ohvitsere. Vabadusristi on saanud ainult kaks naist, Salme Bergman-Ilmet ja Alma Vares — mõlemad pärit Mulgimaalt. Eesti riigi juhtidest on olnud Mulgimaalt pärit mehed Jaan Tõnisson, Ants Piip, Jüri Jaakson, Friedrich Akel. Valituks osutus ka Adolf Birk, kes aga ei valitsenud. Samuti põlvnes Konstantin Pätsi isa Mulgimaalt.

Paljud kirjanikud on pärit Mulgimaalt või Mulgimaa päritoluga, alates Kristjan Jaak Petersoniga (isa mulk). Nõukogude võim hävitas mulke tunduvalt rohkem kui teisi eestlasi. Selle põhjuseks on jällegi väidetud olema, et mulgid olid rikkad, mis ei ole õige. Kõige rikkam maakond Eestis oli Järvamaa ja ka Lääne-Virumaa. Tegelik põhjus oli, et mulkidel oli tugevam vabadusearmastus, rahvustunne, haridusjanu ja iseseisev mõtlemine. Okupandid kartsid, et kordub uus ärkamisaeg, mis algab jälle Mulgimaalt, kuna ärkamisaja rahvuslikud juhid olid enamasti mulgid. Okupatsiooniaja propaganda, ässitades teisi eestlasi mulkide vastu, kandis vilja ja selle tagajärjed annavad end tunda veel praegugi.

Kallis mulk Torontos! Nüüd sa tead, kes sa oled. Näita üles rohkem aktiivsust ja võta osa mulkide kokkutulekutest. Järgmine toimub koos jõululõunaga (valmistab Ülle) Eesti Maja kohvikus kolmapäeval, 20. dets. kell 12 päeval. Tuleta meelde ajalukku vajunud jõulud koos noorpõlve mälestustega kunagisest mulgi kodust. Suur osa neist on küll varemetes, kuid uus algus on tehtud. Tõus ülesmäge on ju raske — kuid see toimub.

Häid jõulupühi kõigile.

Märkmed: