Nüüd on siis ka Toronto nende linnade seas, kus ma olen käinud otsimas materjali August Torma kohta. Kirjutasin tema eluloo valmis juba seitse aastat tagasi ja raamatu ilmumisest on ka möödas kuus aastat, aga lahtised otsad ei anna mitte mulle rahu. Torma oli diplomaadina väga kinnine mees ning teadmine, et ta pidas päevikut, on mulle andnud uut indu selle mehe käekäigu uurimisel.
Elan ise Inglismaal, aga alustasin Torma eluloo uurimist Tallinnas, kus istusin paar kuud sealse Välisministeeriumi arhiivis. Ka Inglismaal on omajagu materjali, eriti selle kohta, kui halvasti Briti Välisministeerium Tormat ja teisi Balti riikide saadikuid pärast 1940. a. kohtles. Taanis oli Torma hoopis varem, sõjavangina (siis küll veel Schmidti nime all) ning Kopenhageni arhiivis on omajagu huvitavat materjali. Arhangelskisse Põhja-Venemaal, kus Torma oli Briti sõjaväe teenistuses, ma ei siiski ei läinud, sest sealne arhiiv kinnitas mulle, et neil ei ole midagi tollest ajast säilinud.
Hiljutine käik Torontosse kinnitas küll asjaolu, et Torma pidas päevikut ja need päevikud tõepoolest jõudsid Eesti Majas asuvasse arhiivi (Eesti Keskarhiivi) aastal 1974. Sellest ajast on palju vett merre voolanud ja päevikuid arhiivis enam ei ole. Omajagu sai ka otsitud, et ehk on nad valesse kohta sattunud, aga tervet arhiivi ma läbi otsida siiski ei jõudnud.
Kas keegi on neid päevikuid üldse näinud? Kirjade järgi on neid 28 köidetud raamatut, mis on küllaltki suur kogus, et niisama kaotsi minna. Kas mõni lugeja mäletab sellist hulka raamatukesi, oskab neid kirjeldada? Kas on kellegi mälusopis mõni jutt või viide neile päevikutele? Oleksin tänulik igasuguse informatsiooni eest, sest need päevikud on meie ajaloo seisukohast väga väärtuslikud. Ei teagi, miks meie keeles on mingi veider viide silma kaotusele, kui räägitakse vana asja mäletamisest. Minu meelest on kõik isikud, kes midagigi mäletavad, pigem kiitust või isegi medalit väärt.
Tiina Tamman
tinatamman@yahoo.co.uk
telefon Inglismaal 44 118 9474 339
