Respublikaan Raivo Kütt ütles, et on keskfraktsiooni käitumisest hämmeldunud.
«Tegu on ju mittepoliitilise ettepanekuga. Kas siis inimene, kes on pannud 35 miljonit krooni enda raha okupatsioonide muuseumi rajamisse ja Eesti mineviku talletamisse, ei vääri Tallinnalt kas või sellist väikest tunnustust nagu teenetemärk?» küsis Kütt.
Ettepaneku Kistler-Ritsot (83) teenetemärgiga tänada esitas volikogu Res Publica fraktsioon kõigepealt Tallinna linnavalitsusele, kel on formaalne õigus esitada kandidaadid volikogule.
Linnavalitsuse otsus
Kesk- ja Reformierakonna linnavalitsus oli üksmeelselt vastu vanaproua Kistler-Ritso kandidatuurile, küll aga toetas teenetemärgi andmist näiteks keskerakondlastest linnavolinikele Margarita Tshernogorovale ja Toivo Tootsenile.
Linnavalitsus ei avaldanud eile, millistel motiividel Kistler-Ritsot ei toetatud ja milliseid arvamusi linnavalitsuse liikmed tema kandidatuuri kohta avaldasid.
Pärast seda kui linnavalitsus oli Kistler-Ritso kandidaatide hulgast välja praakinud, esitas Res Publica esindaja Kütt volikogu istungil ettepaneku lisada ta siiski 12 isikust koosnevasse teenetemärgi saajate nimekirja, mis raelt oli heakskiidu saanud.
Sellele vaidles kohapeal vastu linnapea Edgar Savisaar, kes leidis, et asjaajamise kord näeb ette, et ettepaneku esitab linnavalitsus ja volikogu ei saa seda valikut omatahtsi muuta.
Volikogu istungit juhtinud Maret Maripuu küsis seejärel arvamust volikogu juriidiliselt teenistuselt, kelle esindaja kinnitas, et volikogu võib parandusi ja täiendusi teha.
Häältega 27 vastu, 17 poolt jäi Kistler-Ritso teenetemärgi saajate hulka lisamata. Vastu hääletasid enamasti keskerakondlased. Res Publica ja Reformierakonna saadikud hääletasid poolt.
Ka ise teenetemärgi saanud keskerakondlane Margarita Tshernogorova vastas küsimusele, kas Kistler-Ritso vääriks teenetemärki: «Minu jaoks on see võõras probleem.»
2001. aastal on president Lennart Meri ka andnud Kistler-Ritsole Eesti Punase Risti teise klassi ordeni.
Savisaar kinnitas toetust
Kütt avaldas arvamust, et Savisaare erakonnakaaslased volikogus said oma parteijuhi sõnavõtust asjaajamise korra kohta ilmselt aru, et Kistler-Ritso poolt ei tohi hääletada.
Savisaar kinnitas eile, et tema sõnavõtt ei olnud mõeldud isiklikult Kistler-Ritso vastu.
«Kindlasti väärib Olga Kistler-Ritso Tallinna teenetemärki, nii nagu seda väärivad ka paljud teised, keda selleks tänavu esitati, ja paljud, keda veel pole esitatud,» märkis Savisaar. «Tänavu tegi linnavalitsus sellise otsuse, järgmisel aastal otsustatakse teenetemärkide saajaid jälle.»
Linnapea tõi näiteks, et aktiivne haridus- ja kultuuriala edendaja Tiiu Pollit sai tänavu teenetemärgi pärast mitmekordset kandideerimist.
Kütt lausus, et niisugune võrdlus on kohatu. «Proua Kistler-Ritso on üle 80 aasta vana. Kas tõesti tuleb oodata, mil seda teenetemärki saab postuumselt anda,» sõnas ta.
Okupatsioonide muuseumi direktor Heiki Ahonen ütles, et tal on volikogu käitumisest väga kahju. «Olga Kistler-Ritso on korda saatnud erakordse teo. Volikogu suhtumine on kahetsusväärne ka välis- ja kodu-eesti integratsiooni aspektist vaadelduna,» sõnas ta.
Olga Kistler-Ritso
• Olga Ritso (enne eestistamist Ritson) sündis 1920. aastal Kiievis arsti tütrena.
• Ta lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1944. aastal ja kaitses 1946. aastal Saksamaal Erlangeni ülikoolis doktorikraadi.
• 1949 kolis Olga Ritso USAsse, kus abiellus Walter Kistleriga.
• Kuni 1971. aastani oli Olga Kistler-Ritso silmaarst Buffalos, 1971. aastast elab Redmondis Seattle’i lähedal.
• 1998 asutas abielupaar Kistler-Ritso sihtasutuse okupatsioonimuuseumi loomiseks.
• Olga Kistler-Ritso eestvedamisel ja isiklikul rahastamisel rajatigi 2003. aastal Tallinnas Eesti Lähimineviku Okupatsioonide Muuseum, mis keskendub aastail 1940-1991 Eestis toimunud protsessidele.