Eesti Keskerakond loodi 1991. aastal Rahvarinde baasil. Partei pikaajalise liidri Edgar Savisaare vahetas 2016. aastal välja Jüri Ratas. Keskerakonna ideoloogiat on kirjeldatud vasaktsentristliku, populistliku ja sotsiaalliberaalsena. Partei esimehe Jüri Ratase sõnul on nende tulevikuvisioon "tugeva keskklassiga õiglane riik"
Eesti Keskerakonna juhatusse kuuluvad erakonna esimees Jüri Ratas, aseesimehed Tanel Kiik, Mihhail Kõlvart, Mailis Reps ja Jaanus Karilaid ning juhatuse liikmed Jaak Aab, Taavi Aas, Lauri Laats, Yana Toom , Siret Kotka, Vadim Belobrovtsev, Eha Võrk, Marika Tuus-Laul, Anneli Ott, Enn Eesmaa, Kea Kohv ning Kersti Sarapuu.
2019. aasta Riigikogu valimistel sai Keskerakond 23,8% häältest ja Riigikogus 26 kohta.
Erakonna valimisloosung on "Julgelt inimeste heaks!".
Keskerakond peakonkurendiks valimistel on varasemalt olnud tihti Reformierakond, seda ka seekordsetel valimistel. "Reformierakond soovib tänast maksusüsteemi täielikult tagasi pöörata, kus on sees astmelise tulumaksu alge või põhimõte. Meie soovime astmelise tulumaksuga edasi minna, et inimesed, kes teenivad kaks keskmist palka, alates sealt oleks tulumaks 20 protsendi asemel 30 protsenti," ütles erakonna esimees Jüri Ratas.
"Kui me räägime julgeolekust laiemas prismas, siis see on ka Eesti inimeste toimetulek, see on ka Eesti ettevõtete toimetulek ja see on ka samuti julgeoleku küsimus. Et võitma peab Ukraina ja võitma peavad ka Eesti inimesed ja Eesti ettevõtted," lisas Ratas.
Haridus- ja teaduspoliitika
Eestikeelne tasuta kõrgharidus peab olema tagatud ning kättesaadav kõigile soovijatele, kuid sellega ei tohi ohtu sattuda Eesti ülikoolide autonoomia ja konkurentsivõime. Eesti riik koostöös erasektoriga peab panustama teadusrahastuse suurendamisse.
• Tagame kõigile lasteaia ning koolilastele riigi poolt rahastatud tervisliku eestimaise toidu
• Tagada igale lapsele tasuta lasteaiakoht
• Tõsta õpetajate keskmine palk lähiaastatel 3000 euroni
• Võimaldada õppekvaliteedi tagamiseks vene emakeelega õpilastele osaliselt vene- või kakskeelset õpet koos süvendatud eesti keele õppega
• Toetada eesti keele õpet välisriigi koolides, kus õpivad Eesti lapsed
Kaitsepoliitika
Seoses kasvanud sõjaohuga peab Eesti tõstma ühiskonna kriisivalmiduse taset ning suurendama investeeringuid kaitsevõimesse. Peame olema valmis kaitsma nii iseennast kui ka oma liitlasi.
• Kaitsekulutuste maht peab järgmistel aastatel püsima 3 protsendi tasemel SKPst ning seda kohandatakse vastavalt muutustele julgeolekuolukorras
• Kiirendada tuleb keskmaa õhutõrje võimekuse arendamist Eestis
• Aktiivset panustamist NATOsse, et tagada Eesti huvide kaitse. Liitlasüksuste kohalolek regioonis ja varustuse eelpaigutus peab olema piisav usutava heidutuse tagamiseks
• Kaitseliidu tegevustoetuse suurendamist
• Suurendada elanikkonna kaasamist riigikaitsesse
• Arendada ja kaasata senisest enam kodumaist kaitsetööstust
Keskkonnapoliitika
Ühiskond peab toimima arvestades säästva arengu printsiipe. Senisest rohkem tähelepanu tuleb suunata kliimamuutuste ennetamisele ning nende tagajärgedega toimetulekule
• Liikuda koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kokkulepitud keskkonna- ja kliimaeesmärkide poole
• Toetada ja soodustada keskkonna- ja energiasäästlike lahenduste arendamist
• Liikuda edasi uue põlvkonna tuumaenergeetika arendamise riikliku analüüsimisega
Kultuuripoliitika
Eesti keele ja kultuuri hoidmine ja arendamine on põhiseaduslik kohustus. Eesti hoiab au sees rahvuskultuuri ajalugu ning traditsioonilisi kultuurisündmusi.
• Arendada koostöös omavalitsustega maakondlike kultuurimajade ja rahvamajade võrgustikku
• Toetada Tallinna filmilinnaku rajamist ning Eesti filmitööstuse arengut
• Kindlustada kultuuri riikliku toetussüsteemi jätkumine ning toetada Eesti kultuuri tutvustamist maailmas erinevatel festivalidel ja üritustel
• Toetada Eesti diasporaasid välismaal, et tagada võimalus saada emakeelset usutalitust ning usuõpetust.
Majanduspoliitika
Eesti peab taas saama kasvava majandusega innovatiivseks riigiks, kus ettevõtlusvabadus ja riigipoolne tugi hea majanduskeskkonna loomisel on olulisel kohal. Energiakriisi ja ülikõrge inflatsiooni tingimustes on valitsuse ülesanne oma inimestele appi tulla.
• Tuleb kehtestada hinnalaed, suurendada toetusi ning vajadusel sekkuda turumajandusse.
• Käivitada miljardi euro suurune riigi abipakett, aitamaks kaasa Eesti ettevõtluse konkurentsivõime hoidmisele ja arendamisele.
• Peame vajalikuks eraldada teedetaristu ehituseks 300 miljonit eurot, energiatoetusteks ja efektiivsema energiataristu arendamiseks ettevõtetele 300 miljonit eurot, riigi tellimusteks ehitussektoris 200 miljonit eurot ning innovatsiooni ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks Ida- Virumaal 200 miljonit eurot.
• Ergutada kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks tehnikaharidust koolides.
• Soojusenergia ja elektrienergia koostootmisjaamade rajamist üle Eesti.
• Jätkata põlevkivielektri tootmist seni kuni energiasõltumatus ja varustuskindlus on tagatud muude juhtivate elektritootmise võimsustega.
• Toetada Eestis riigi energia omatarbimise katmist taastuvenergiaga 2030. aastaks.
• Toetada biomassi, sh põllumajandusliku biomassi ja biojäätmete kasutamise suurendamist energia tootmisel.
• Toetada Eestisse LNG püsiterminali rajamist
• Kiirendada meretuuleparkide rajamist
Rahandus- ja maksunduspoliitika
Hoida Eesti rahanduspoliitikas kindlat ning stabiilset joont. Riigi rahandusstrateegia peab olema jätkusuutlik, riigivõlg tuleb hoida stabiilsena ning laenuraha tohib kasutada riiklikult olulisteks investeeringuteks ja majanduse elavdamiseks
• Tõstame keskmise vanaduspensioni koos indekseerimisega ja erakorraliste pensionitõusudega vähemalt 1000 euroni aastaks 2027
• Võrdsustada tulumaksuvaba miinimum Eestis kehtiva alampalga määraga.
• Kehtestada õiglane ja lihtne kolmeastmeline tulumaksusüsteem. Kõigile kehtib alampalga suurune tulumaksuvabastus. Alampalgast kuni kahe keskmise palgani saadavat tulu maksustatakse 20-protsendilise tulumaksumääraga. Kahte keskmist palka ületavat tuluosa maksustatakse 30-protsendilise tulumaksumääraga
• Langetada ravimite ja toidukaupade käibemaksu. Alandame ravimite käibemaksu määra üheksalt protsendilt viiele ning vabastame retseptiravimid käibemaksust
Rahvanduspoliitika
Seada esikohale Eesti rahvaarvu kasvamine, pöörame senisest enam tähelepanu laste sündivusele.
• Hoida eesti keelt, kultuuri ning pärandit, et tagada eestluse säilimine ja edasiviiv areng põlvest põlve.
• Toetada Eesti majade tegevust välismaal, et tagada meie kultuuri ja keele säilimine väliseestlaste hulgas.
• Laiendada ja mitmekesistada eesti keele õppimise võimalusi välismaal.
• Lihtsustada eestlaste tagasipöördumist kodumaale. Tagame tagasipöördujatele koostöös riigi ja omavalitsustega toetavad teenused
• Pöörata erilist tähelepanu noortele, kes lähevad välismaale õppima, et säiliks side kodumaaga. Aitame neid integreerida Eesti välissuhtluse võrgustikku
• Võimaldada alaliselt Eestis elavatel määratlemata kodakondsusega inimestel, kes on ise elanud, või nende vanemad või vanavanemad on elanud Eestis enne 20. augustit 1991, taotleda kodakondsust lihtsustatud tingimustel
• Aidata kaasa siia saabunud sõjapõgenike ühiskonda lõimumisele. Pakume neile kvaliteetseid riigiteenuseid, arvestades meie riigi võimekust
• Pakkuda välismaalt tagasipöördumise nõustamist igale perele ja üksikisikule, et lihtsustada Eesti elukorraldusega taas harjumist, koolikoha leidmist lastele ja muude praktiliste küsimuste lahendamist
Välispoliitika
• Nõuda reeglitel põhineva maailmakorra kaitsmist, mis on väikeriikide julgeoleku garantiiks
• Edendada tugevaid suhteid Euroopa Liidu partnerite, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi ja teiste samameelsete Euroopa väärtusi tunnustavate riikidega.
• Abistada Ukrainat mitmekülgselt sõja võitmisel ja territoriaalse terviklikkuse taastamisel
• Teha tihedat koostööd NATO liitlastega,
• Tugevdada ja kindlustada Euroopa Liidu piiri. Läbipaistev ning ühetaoline migratsioonipoliitika on Euroopa riikide siseturvalisuse stabiilsuse garant.
• Astuda täiendavaid samme välisinvesteeringute toomiseks Eestisse.
• Arendada Eesti saatkondade ja esindajate võrgustikku meile olulistes majandus- ja välispartnerriikides
• Suurendada maailmas Eesti kui tugeva e-riigi kuvandit.
• Tugevdada sidet Eesti kogukondadega välismaal, et edendada, säilitada ja toetada välismaal eesti kultuuri, koole ja keeleõpet
Vaata veel:
www.keskerakond.ee
Valimisplatvorm täispikkuses
