Tugev keskklass – kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja külladase sissetulekuga inimeste kategooria – on iga riigi majandusliku stabiilsuse ja tasakaalu tugisambaks. Nagu nimetusest võib järeldada, asub see elanikkonna kiht keskel, vaeste ja rikaste vahel. Keskklassi kuuluvad inimesed suudavad endale osta esmatarbekaupu; neil on eluase, auto ja muu vajalik. Arvuka keskklassiga maades on väiksem sotsiaalsete kriiside ja rahvuskonfliktide oht, sest suurem osa inimesi on oma eluga rahul ja usaldab valitsust.

Paraku on tänapäeval arenenud riikides täheldatav keskklassi hääbumine. Suurlinnade okupeerijad, kes vehivad loosungitega „1% vs 99%“ , pakuvad muidugi üle, kuid oma tõetera on nende sõnumis vast siiski. Ebavõrdsust on palju. Kõik on muidugi suhteline. Kui Kanadas kuuluvad keskklassi $30.000 -$65.000-lise aastasissetulekuga pered, siis enamuses maailma riikides kuuluksid nad sellega rikkurite hulka.

Keskklassi närbumine on märgatav ka Eestis. Prof Marju Lauristin ütles 27. oktoobril Inimarengu aruande arutlusel Riigikogus, et Eestis on viimase 20 aasta jooksul tekkinud küll keskklass, aga see on vaesem, haavatavam ja ebastabiilsem kui Eesti rikastes naaberriikides. Hindade kiire tõus, tööpuudus, aga ka ootamatud asjaolud ja väljaminekud võivad oluliselt langetada perekondade elatustaset. Ka on Eesti keskklassi sissetuleku alampiir suhteliselt madal. „Eesti ühiskond on jõukuse poolest Euroopa keskmisega võrreldes kõvasti paigast ära. Suurem osa on neid, kel raskusi igapäevase toimetulekuga, siis on väike osa keskklassi ja kõigest 10% neid, keda me siin kõrgepalgalisteks peame,“ kirjutab 18. okt. Õhtuleht. Pedagoog ja ajakirjanik Ramo Pener on veendunud, et keskklass on muutumas lausa muuseumi eksponaadiks. (TMS, 18.03.11).

USA finantsnõustaja ja autor Susan (Suze) Orman on veendunud, et USAs on keskklass juba kadunud, millega on siiski raske nõustuda. Ometi on paljude keskklassi ameeriklaste tüüpilise unistuse – omada maja, töötada samal kohal terve elu, jääda 65-aastaselt pensionile, et siis veel hea tervise korral elu nautida – põrmustanud majandus- ja finantskriis. Kolmapäeval avalikustatud Stanfordi Ülikooli uuringu põhjal vähenes viimastel aastakümnetel suurlinnade keskklassi piirkondades elavate inimeste arv 2007. aastaks 65%-lt 44%-le ja vaeste rajoonide elanikkond kasvas samal ajal 15%-lt 33%-le. Miljonid on kaotanud töö, kodud ja harjumuspärase majandusliku heaolu. Cornelli Ülikooli töö- ja majandusinstituudi direktor Kevin Hallock näeb keskklassi hääbumise põhjusena infotehnoloogia plahvatuslikku arengut. Kvalifitseeritud oskustöölisi ja ametnikke vajatakse järjest vähem.

Kõnealust teemat käsitlevate materjalidega tutvumisel hämmastas see, et vaid vihjamisi ja harva mainiti üht keskklassi närbumise tähtsamat põhjust – elukalliduse suurt tõusu, mida kogeme omal nahal iga päev. Just see langetab meie elatustaset ja, mine tea, võib äkki viia mõne siinse keskklassi eestlasegi vaeste sekka!

Märkmed: