MTA teatel on tööturg püsinud tugev vaatamata majanduslangusele ja see on toetanud tööjõumaksude tasumist. Palgafondi kasv ulatus esimesel poolaastal 12,3 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Seda vedas eelkõige keskmise palga kasv, mis oli I poolaastal 11,4 protsenti, töökohtade arv suurenes samas 0,9 protsenti. Sektoriti oli kuue kuu palgafondi kasv suurim majutuses ja toitlustuses (22 protsenti).
Sotsiaalmaksu tasumine kasvas 12,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Laekumise kasvu mõjutas 2022. aasta aprillis jõustunud sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile.
Füüsilise isiku tulumaksu riigieelarve osa laekumist mõjutasid kõrgem maksuvaba tulu, tulumaksutagastused ja pensionisüsteemi teisest sambast lahkujad. Teisest pensionisambast lahkujatelt laekus esimesel poolaastal 31 miljonit eurot tulumaksu, mida on 28 miljonit eurot vähem kui möödunud aastal samal ajal.
Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas 11,7 protsenti.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas 24,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Tugeva kasvu taga on eelkõige krediidiasutused, kes maksavad jooksvalt kasumilt avansilist tulumaksu, märkis MTA. Euribori tõusuga seoses on pankade kasumid hüppeliselt kasvanud ja I poolaastal laekus avansilist tulumaksu 51 miljonit eurot, mida on üle kahe korra rohkem kui võrrelda eelmisel aastal sama ajaga.
Käibemaksutulu suurenes esimesel poolaastal 7,7 protsenti mullusega võrreldes, mis jääb jahenenud majanduskeskkonnast tulenevalt hinnatõusule alla (tarbijahinnaindeks oli esimesel poolaastal +14,2 protsenti), teatas MTA. Selle aasta esimese kuue kuu tasumine (1,67 miljardit) ületab 120 miljoni euroga 2022. aasta taset.
Käibemaksu tasumist on esimesel poolaastal mõjutanud nii tarbija kindlustunde langus, säästupuhvrite vähenemine kui ka ostujõu vähenemine. Kolmandas kvartalis peaks madala inflatsiooni tõttu tarbija ostujõud taastuma hakkama, sealjuures ületas juba juunis keskmine palgakasv (+11,4 protsenti) inflatsiooni (+9,2 protsenti), märkis MTA.
Ettevõtete kogukäive pöördus kevadel langusesse ning süvenes juunis –6,4 protsendini.
Tegevusaladest mõjutas 2023 esimese poolaasta jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim kinnisvaraalane tegevus ning ehitus, kus tasumised suurenesid 2022. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 146 ning 36 protsenti.
Aktsiiside tasumised oli teises kvartalis selgelt paremad aasta algusest ning kvartali kasv võrreldes aasta varasemaga on 3,6 protsenti. Siiski, esimese poolaasta aktsiiside tasumine on 0,9-protsendilises languses võrreldes aasta varasemaga.
Tubakaaktsiisi tasumine püsib ka juuni lõpuks ainsana aktsiisidest kasvus, selle põhjuseks aasta alguses toimunud sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisimäära viieprotsendiline tõus. Alkoholiaktsiisi kuue kuu tasumine püsib eelmise aasta tasemel.
Kütuseaktsiisi tasumine vähenes teise kvartali lõpuks 3,2 protsenti. Vähenemine tulenes otseselt diislikütuse hulgimüügi langusest, mille taga seisab eelkõige töötleva tööstuse nõrk majanduslik olukord, märkis MTA.
