Kuku raadio saates «Keskpäevatund» täna arutlenud arvamusliidrid kutsusid eestlasi üles olema tuleval aastal poliitiliselt aktiivsemad, et ise midagi Eesti elu parandamiseks ära teha.

Kuku raadios arutlesid ajakirjanikud Ainar Ruussaar ja Priit Hõbemägi ning ettevõtja Rein Kilk president Toomas Hendrik Ilvese mõtte üle, et Eesti inimesed peaksid vaikselt ootamise asemel ise ohjad haarama ning oma elu parandamiseks midagi ette võtma.

Ruussaar, Hõbemägi ja Kilk tõdesid, et kui üheksakümnendatel oli poliitika tegemine popp ja kõik tahtsid sellest osa saada, siis praegu on poliitikal Eestis katastroofiline maine. «Me teema saiast praegu kõige räpaseat asja,» ütles Kilk. «Ühiskonna tuleviku suunamine, mida poliitika tegelikult on, on Eestis üks kõige madalamaid asju. Mis juhtunud on?»

«Me ei saa jätta ainult etableerunud poliitikute hooleks meie elu kujundamist,» ütles Kilk. tema sõnul on lõppeval aastal Eestis poliitiliselt aktiviseerunud just venelased, kes käisid valimas hulga innukamalt kui eelmistel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Selle põhjuseks pidas Kilk pronksöö sündmusi.

Kilk ootaks tulevalt aastalt ka eestlaste poliitilist aktiviseerumist. «Aga mis võiks olla see, mis eestlasi aktiviseeriks?» küsis ta samas.

Kilk tõi eeskujuks ekspresident Arnold Rüütli, kes kutsus hiljuti üles analüüsima viimastel aastatel Eesti poliitikas tehtud vigu. Tema hinnangl võiks Rüütel tuleval aastal vabalt poliitikasse tagasi tulla.

«Eestlasi aktiviseerib tugev raputav emotsioon, mis läheb kõigile korda, aga mis on järgmisel aastal see emotsioon?» ütles Ainar Ruussaar. Ta märkis, et negatiivne ajend võib muutuda positiivseks emotsiooniks ja väljenduda kollektiivses poliitilises aktiivsuses. Selliste ajendite näiteks tõi ta nii Augustiputši Moskvas 1991. aastal kui Vene-Gruusia sõja eelmisel aastal.

«See on tunne, et sinu tegemistest midagi muutub, aga praegusel hetkel see tahe on kas külmunud, äraehmatatud või blaseerunud,» ütles Priit Hõbemägi. Ta kinnitas, et toetab Indrek Tarandi väljendust, et Eestis on partokraatia, kus erakonnad on nagu läbipaistmatut kamakad või mustad kastid.

«Me teame, millega see lõpeb - diktatuuri või autoritaarse režiimiga,» jätkas Hõbemägi. «Need, kes peaksid oma häälega seda süsteemi reformima, jäävad käetõstjateks.»

Ainar Ruussaar juhtis tähelepanu asjaolule, et suure erakonna kongressil seatakse erakonna esimehe kohale üles ainult üks kandidaat, kui ohu märgile. Rein Kilk lõpetas saate meenutusega, et Riigikogus näeme saadikuid, kes on saanud väga vähe hääli ehk keda keegi pole sinna tegelikult valinud.

Toimetas Sandra Maasalu

Märkmed: