Keskus: Venemaa roll rahutustes on arvatust suurem (92)
09.05.2007 18:00
BNS

Kaitseuuringute keskus väidab oma kiirülevaates, et Venemaa osa Eesti viimase aja sündmustes oli suurem, kui vahetult pärast rahutusi arvati.

Mullu 22. juunil avaldasid Konstitusioonipartei liider Andrei Zarenkov ning Öise Vahtkonna juht Dmitri Linter koos mõttekaaslastega Toompeal meelt peaminister Andrus Ansipi vastu.

Ülevaates märgib kaitseuuringute keskus, et algselt käsitlesid nii Eesti riigivõim kui liitlased toimuvat lokaalse rüüstamisena ning välismaiste õhutajate rolli hinnati ennekõike propagandistlikuks.

«Hiljem on aga järk-järgult selgunud, et Moskva sekkumine väljendub märksa enamates ning konkreetsemates asjades,» seisab analüüsis.

Keskus märgib, et analüüs põhineb avalikul infol ja keskuse töötajate vestlustel Eesti riigiametnikega ning ülevaate püüdluseks on koondada praeguseks teada olevad faktid.

1947. aastal Tõnismäele püstitatud pronkssõdur oli üks väheseid nõukogude ideoloogiat kandvaid monumente, mis Eestisse pärast taasiseseisvumist alles jäi. Selle ühe olulise põhjusena nimetab keskus asjaolu, et monument ei mõjunud ülemäära polariseerivalt.

Olukord muutus möödunud aasta 9. mail, kui seal puhkenud konflikt tõi kaasa ühiskonna polariseerumise ja mälestusmärk sai jätkuva Eestit solvava kihutustöö paigaks, märgib keskus.

Ülevaates märgib kaitseuuringute keskus, et pronkssõdurit ümbritseva õhkkonna agressiivsemaks muutumine kulges sünkroonselt arengutega Venemaal, kus president Vladimir Putin asus aktiivselt taastama Nõukogude omaga väga sarnast ajalookäsitlust ning ka purunenud impeeriumi sümboleid.

Teise maailmasõja lõpu 60. aastapäevaga kaasnenud ajaloodispuutides ilmnes esimesi kordi Moskva püüd oma ajaloointerpretatsioon teistele sisuliselt jõuga peale suruda, seisab ülevaates.

Samas märgib keskus, et raske on öelda, kas ja mil määral aitas Moskva teadlikult kaasa Tõnismäe pronkssõdurit ümbritseva õhkkonna radikaliseerumisele viimase kolme-nelja aasta jooksul.

«On põhjust kahtlustada, et Venemaa Tallinna saatkond on kohalikke ekstremiste ja korratuste organisaatoreid vahetult juhendanud,» märgib kaitseuuringute keskus.

Ülevaates viidatakse kaitsepolitsei andmetele, mille kohaselt kohtusid korratustele eelnenud nädalatel Tallinna botaanikaaias korduvalt Vene saatkonna vanemnõunik Sergei Overtšenko ning korratuste organiseerimises kahtlustatav Öise Vahtkonna juht Dmitri Linter.

Samuti kohtus Konstitutsioonierakonna liider Andrei Zarenkov Vene saatkonna esimese sekretäri Vadim Vassiljeviga. Samal päeval teatas Zarenkov erakonna juhatuse otsusest luua Eestis vabatahtlikest agitaatorite rühmi, kelle ülesanne on selgitada sõduritele, et armee sekkumine konflikti korral on lubamatu.

Keskus kirjeldab ülevaates ka Kremliga seotud Venemaa noorteliikumiste tegevust Eesti saatkonna piiramisel Moskvas.

Keskus peatub ülevaates pikemalt Eesti vastu korraldatud laiaulatuslikel küberrünnakutel, mida koordineeriti internetis vene keeles ning millest paljud pärinesid Venemaal asuvatest arvutivõrkudest ja serveritest.

Pärast 30. aprillil muutusid ründed keerukamaks.

«Nüüdsest sooritati ridamisi olemuselt väga keerukaid ründeid ning rünnete sooritajal või sooritajatel oli võimalik Eesti vastu paisata suuri võimsusi, mis viitab hästi organiseeritud ja rahastatud vastasele,» seisab ülevaates.

Keskus märgib, et Vene telekanalitel on oluline osa Eesti venelaste infovälja kujundamisel.

Korratuste organisaatorid ja osalejate väljendatud seisukohad kopeerivad Venemaa riiklikult kontrollitavas meedia edastavat valeinformatsiooni ja propagandat ning Venemaa riiklikult kontrollitav tele- ja internetimeedia on Eesti ja eestlaste vastast meelestatust ette valmistanud pikemat aega, seisab ülevaates.

Venemaa on alustanud ka majandusliku surve avaldamist Eestile, mis mõjub praegu eelkõige transiidi- ja transpordifirmadele, aga ka toiduainetööstusele, seisab ülevaates.

Märkmed: