Meie järjest väiksemaks jäävale eestlaste grupile on ka ilusaimad kevadpäevad kurbust toovad. Vaevalt aasta tagasi, 9. aprillil 2006, oli meie armastatud õpetaja Udo Petersoo meile Ülestõusmispüha teenistust pidamas. Olime kõik rõõmsalt koos ja ootasime teda peatselt tagasi. Aga "meie Udo" ei tulnud enam tagasi. Emadepäeva hommikul võttis Taevaisa ta enda juurde. Ja meie, ta hoolealused, jäime kui lambad karjaseta.

Eestist tulnud Toronto Peetri koguduse noor abiõpetaja Marek Roots on küll käinud juba kolm korda meid lohutamas ja rõõmustamas ja me oleme talle väga tänulikud. Aga me read jäävad ikka hõredamaks ja hõredamaks.

15. aprillil oligi Marek siin ja pidas meile ilusa hilinenud Ülemistõusmispüha teenistuse. Olime väga rõõmsad, et ta tuli. Meid oli kohal 24 inimest.

Peale jumalateenistust istusime kohvilauas ja pidasime aastapeakoosoleku. Arutasime, mis meist edasi saab? Tõsteti esile kaks võimalust: kas jätkata samas vaimus, kuni enam kedagi pole järel; või paneme kõik meie kolm organisatsiooni kokku?

Otsustati siiski jätta kirik edasi kestma, nagu ta on olnud siin üle poole sajandi. Püüame vähemalt paar aastat tal veel hinge sees hoida.
Ka Marek, tubli noor mees, lubas juunis meile surnuaiateenistuse pidada ja peale seda kodumaale tagasi lennata. Küllap meiegi lendaks temaga tagasi koju, kui vaid oleks veel tervist ja jõudu.

15. märtsil pidasime ka Pensionäride Klubi kohviõhtu ja aastapeakoosoleku ära. Seal oli meid ainult 14 hinge koos. Me ustav klubi esimees Herman Kirs jõudis veel ise koosolekut juhatada ja paluda, et me uue esimehe valksime, sest tema jõud oli otsas. Jõudsime selle koha veel Ago Lehelale sokutada ja Herman jõudis talle kõik üle anda. Keegi ei uskunud tol momendil, et Herman nii ruttu kustub.

Täpselt kaks nädalat hiljem, 29. märtsil, sulges Herman oma raskest haigusest väsinud silmad igavesele unele. Ta oli olnud 80 aastat ustav oma kodumaale ja ta rahvale. Puhka rahus, ustav Eestimaa poeg!

22. aprillil on meie Eesti Seltsi aastapeakoosolek. Ka seal tuleb aru pidada, mis edasi saab. Hermanist jääb koht tühjaks ka sealses juhatuses, kus ta oli tubli abimees Ants Lübekile.

Märkmed: