Kolmapäeva hilisõhtul Paldiski maanteel 228 kilomeetrit tunnis kihutanud Märt Tammiku on vaid üks paljudest uljaspeadest, kes panevad adrenaliinitilga nimel igal kevadel ohtu nii oma kaaslaste kui teiste liiklejate elud.

Purjus Tammiku (19), kes võttis Hüürust Tallinna kihutades enese nimele viimaste aastate mitteametliku maakonna kiirusrekordi ning ületas lubatud sõidukiirust 138 kilomeetri võrra tunnis, sai politseivilkurite ees pidama alles Haabersti ringi juures.

Koos politsei eest põgenenud noorukiga jagasid peadpööritavat sõidukogemust kaks neidu ja noormeest, kellest noorim 15-aastane.

Üks neist praalis Kanal 2 saate «Politseikroonika» võttegrupi ees, et sõitis ka eelmisel aastal kihutava juhi kõrval Harku kandis sillalt alla ega karda midagi. Poiste sõnul ei peljanud nad ka seetõttu, et rohelise vahtralehega kaunistatud auto juht on rallisõiduga tegelenud.





Harju politsei pressiesindaja Ott Laido vahendas eile pressile üksteist aastat liikluspolitseis töötanud patrullija Aivar Augi sõnu - juba kuus-seitse aastat pole keegi siinkandis nii suure kiirusega politseile vahele jäänud.

Hooaeg alles algab

Mitmete liiklusspetsialistide sõnul on kiirusrekordite löömine märk, et ohutu sõidukiiruse tagamine muutub Eesti teedel aina suuremaks probleemiks. Politseiameti komissar Indrek Sirk märkis, et oli vaid juhus, et kolmapäeva õhtul Paldiski maanteel keegi surma ei saanud.

Ainuüksi tänavu esimese kolme kuuga on lubatust 41 kilomeetrit tunnis kiiremini sõites politseile vahele jäänud 214 juhti. Kuni 20 kilomeetrit tunnis kiiremini sõitis 6225 juhti, 21-41-kilomeetrit tunnis kiiremini sõitnud juhte jäi vahele 4422.

Sirki sõnul püüab politsei järjest rohkem tähelepanu pöörata suurtele kiiruseületamistele ja väiksemate eest hoiatusega piirduda. «Töötajate vähesuse tõttu on kiiruseületajate avastamine kõvasti langenud, sest seda tööd on kõige lihtsam tegemata jätta,» ütles Sirk.

Politsei hinnangul tõeline kihutamise hooaeg alles algab - kuiv tee ja ilus ilm muudavad juhte järjest ülemeelikumaks. Mõni nädal tagasi mõõdeti Tallinnas ühe samuti purjakil juhi Mercedesel 168-kilomeetrine tunnikiirus.

Maanteeameti info- ja analüüsibüroo juhataja Sirje Lilleorg ütles, et kihutamise kasvu viimastel aastatel näitavad ilmselgelt järjest sagenevad rasked õnnetused. «Kaks õnnetuseliiki - autode kokkupõrked ja teelt väljasõidud - on enamasti tingitud liiga suurest, tavaliselt lubatud piiri ületavast sõidukiirusest,» rääkis Lilleorg.

Autode kokkupõrgetes hukkunute arv on kahe aastaga kahekordistunud, teelt väljasõitude tagajärjel sai mullu surma veerandi võrra rohkem inimesi kui 2000. aastal.

Kihutamine elunormiks

«Teelt väljasõitude arv hakkas kasvama 1999. aastal ja kasvab aina,» ütles Lilleorg. «Eriti karmid on kihutamiste poolest mai ja juuni, kui juhid karjamaale lastud vasikate kombel end ja oma masinaid proovile panevad.»

Mullu nõudis esimese ohvri omaalgatuslik kiirendusvõistlus Ülemiste järve taga, ka Tammiku käsutuses olnud BMW 325 oli kihutamiseks ümber ehitatud.

Lilleoru sõnul on ekslik arvata, et hullunud kihutajateks on vaid noored «rullnokad» - nende kõrval on avariipõhjustajate hulgas teisel kohal 40.-50. aastates kõrge enesehinnanguga ja hea autoga juhid. «Nemad annavad noortele eeskuju ning tihti on kihutajate hulgas tuntud ja kõrge ühiskondliku positsiooniga inimesi,» märkis Lilleorg.

OÜ Autosõit ohutu sõidu instruktor Indrek Madar ütles, et enesetapjalikud kihutajad ei kujuta enamasti ette, millist ohtu ülikiire sõit teistele liiklejatele kujutab.

«Kiirusel 228 kilomeetrit tunnis läbib auto 28 meetrit sekundis, mis teeb peatumisteekonnaks kolmsada meetrit,» ütles Madar. «Sellest kaks sekundit ehk 64 meetrit möödub enne, kui ohtu märganud kergelt napsine juht üldse pidurit vajutab. Pidurdusmaa on 235 meetrit.»

Kui sellise kiirusega autole roomab kõrvalteelt aeglaselt ette täislastis veok, peaks kihutajal olukorra ohutuks lahendamiseks varuks olema vähemalt poolteist kilomeetrit teed. Nii kaugele ette pole meie maanteedel enamasti aga võimalik näha.

Madari sõnul ei käi selliselt kiiruselt äkkpidurdamine sama lihtsalt kui muidu - kui midagi hullemat ei juhtu, jääb auto tavaliselt rehvidest ilma. Ka politsei eest põgenenud Tammiku sõidukil vajus pärast seismajäämist üks kumm tühjaks.

Tammiku esmane juhiluba jääb kolmeks kuuks autoregistrisse hoiule, politsei saab talle teha kuni 18 000-kroonise trahvi.



Viimaste aastate rekordid

• Tallinnas sõitis 2003. aasta aprilli lõpus S-klassi Mercedes-Benz 168 km/h. Purjus juht ei reageerinud politsei märguandele, ta sundpeatati.

• Järvamaal on 2003. aastal mõõdetud suurim kiirus 180 km/h, mille saavutas Tallinna-Tartu maanteel sõiduauto BMW 750, roolis Meelis (29).

• Valgamaa suurim teadaolev kiiruseületamine oli paar aastat tagasi, kui koju Eurovisiooni vaatama kiirustanud mehel mõõdeti kiiruseks pisut üle 150 km/h.

• Lääne-Virus jäid mullu suuremad kiirused 150 km/h kanti, politseinikele meenus ka üks 180 km/h kihutanud juht.

• Pärnu linnas Riia maanteel sõitis 19-aastane joobes nooruk tänavu 20. aprillil lubatud 50 km/h asemel 151 km/h. Valga-Uulu maanteel kihutas 3. märtsil 32-aastane mees 164 km/h.

• Tartu linnas sõitis 2002. aasta augustis Toyota kiirusega 199 km/h.

Allikas: politseiprefektuuride pressiesindajad





Küllike Rooväli
kyllike.roovali@postimees.ee

Märkmed: