Kevadsupp frikadellidega
Eestlased Kanadas | 15 Apr 2003  | -mEWR
Neljapäeva, 10. aprilli pärastlõunal toimus Eesti Maja suures saalis Pärnumaalaste Seltsi traditsiooniline Kevadsupp umbes 230 supilembelise kaasmaalase osavõtul. Selline rahvarohke osavõtt üllatas isegi korraldajaid, nii et nad pidid enne saaliuste avamist kaks lauda veel lisama.

Koosviibimine algas ühislauluga “Kui Kungla rahvas” Tallinna Linnateatri näitlejate Marko Matvere ja Jaan Tätte juhtimisel ning kaasalaulmisel, mille järel Eric Roodus tervitas kohaletulnud supisõpru, tänas saali nägusa dekoratsiooni eest Tiina Lipp–Leppikut ja supikeetmisel peakokana tegutsenud Udo Leppikut ning teadustas, et hiljem kõneleb Eesti teatritest Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa.

Sisuka söögipalve luges Tartu Pauluse Koguduse praost Joel Luhamets, mille järel virgad perenaised kandsid lauale tirinad frikadellisupiga. Peab tunnistama ausalt, et supp oli haruldaselt värske ja hea maitsega, selge leemega ja ühtlaselt ümmarguste frikadellidega.

Enne magustoidu juurde asumist Marko Matvere ja Jaan Tätte esitasid mitmeid duette, end ise bandzhol ja kitarril saates. Kuulsime laule “Väike neid”, “Kihnu saarel” ja ”Vana kuub”, nende järel ühislaulu “Ma tahaksin kodus olla”, siis laulu Ameerikasse ümberasunud miljonärist ja selle järel jälle ühislaulu “Kaugel, kaugel, kus on minu kodu”. Nad lõpetasid oma lauluseeria lauluga “Olen homme parem, kui olin eile”, pälvides publikult õigustatult kestva aplausi igale laulule.

Magustoiduks pakutud roosamanna ja kohvi vahepeal kõneles Eesti teatritest Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa.

Eesti teatrid on suures enamuses stabiilse koosseisuga repertuaariteatrid, kus hoitakse mängukavas mitmeid lavastusi, mida esitatakse enamvähem võrdselt. See on kallis teatritegevuse vorm, mida mujal maailmas kasutatakse vähe. Eestis see siiski teatritel ülejõu ei käi, kuna külastajaid on ohtralt. Aastal 2002 oli Eesti riiklikel teatritel kokku umbes 800.000 külastajat. Kui neile lisada rahvateatrid ja mitteriiklikud väiketeatrid, siis võiks arvata, et iga eestlane käib aasta jooksul vähemalt ühe korra teatris, mis võiks kergesti olla maailmarekordiks. Riigiteatriteks on Eestis praegu Vanemuine Tartus, kus esitatakse sõnalavastust, ooperit, operetti ja balletti, Tallinna Draamateater, Vene Draamateater, Nukuteater, Pärnu teater Endla, Viljandi teater Ugala, Rakvere Teater ja Vanalinnastuudio, kokku 8 teatrit, kes saavad riiklikku toetust. Munitsipaalteatreid on 2, Tallinna Linnateater ja Kuressaare Linnateater. Neile lisaks leidub veel terve hulk väiketeatreid ja harrastusteatreid.

2002.a. andsid Eesti teatrid kokku üle 4100 etenduse, esitades 107 uuslavastust ja hõlmates teenistujaina umbes 1700 isikut. Kultuuriministeerium toetab teatreid vastavalt külastajate arvule aastas.

Tallinna Linnateater asub Lai t. 23, hõlmates enda alla 14 ajaloolist hoonet, mis on omavahel ühendatud käikudega. Hoonete keskel on suur “lavaauk”, Taevalava, kuni 200 kohaga suveteatrile, Väike saal mahutab sada külastajat ja 6 meetrit maa all asuvas Põrgusaalis on 150 kuni 170 kohta. Tallinna Linnateatri palgalehel on praegu 25 näitlejat ja umbes 100 töötajat. Peanäitejuhiks on juba kümnendat aastat Elmo Nüganen, kes möödunud aastal proovis jõudu ka “Nimed marmortahvlil” filmiga. Jaan Tätte neli näidendit on kõik jooksnud suure eduga ja suvelavastus tuleb jälle tema sulest.

Lõpetades avaldas Raivo Põldmaa tänu Eric Roodusele, kes oli Linnateatri Torontosse kutsujaks, ja näitlejate majutajaile.

Maakondliku Esinduskogu nimel tervitas Leida Helde, mainides, et rohkearvuline osavõtt “Kevadsupist” kinnitab Pärnumaalaste Seltsi edukat tegevust ja nende ürituste populaarsust. Ta soovis Pärnumaalaste Seltsile palju õnne ja edukat tegevust paljudeks aastateks.

Lõppsõnas tänas Pärnumaalaste Seltsi esinaine Marju Säägi kõiki külalisi, aga eriti Eric Roodust, kes kohe pärast Eestist naasmist “Kevadsupi” eeltööd käima pani. Ta teadustas ka, et käesoleva aasta oktoobris toimub Pärnumaalaste Seltsi 25. juubeliaasta hiigelpidu, kuhu kõik on kutsutud.

Viimaseks kehakinnituseks oli kohv, magus sai ja maitsvad kohupiimakuklid ning selle järel kojusõit.

Aitäh, pärnakad, oli meeldiv pärastlõuna ja maitsev kõhutäis!


 
Eestlased Kanadas