Arko Olesk, Postimees
Leedu genotsiidi ja vastupanu uuringute keskus avas internetilehekülje, kus hakatakse koostöös Eesti ja Leedu inimsusvastaste kuritegude uurijatega avaldama Baltikumi kohta käivaid KGB dokumente.
Leedu genotsiidi ja vastupanu uurimise keskuse direktor Dalia Kuodyte ütles, et projekti peaeesmärk on kindlustada avalikkuse juurdepääs Balti riike puudutavatele Nõukogude Liidu riikliku julgeolekukomitee ehk KGB dokumentidele.
«Eesti, Läti ja Leedu arhiivides on vaid osa kunagise KGB koguarhiivist. Kui me kogume need ühte kohta, on meil ülevaade KGB tegevusest Baltimaades,» rääkis ta.
Kuodyte sõnul on uue kodulehe vastu suur huvi. «Leedus käib arutelu selle üle ja leitakse, et see on väga hea ja kasulik,» märkis ta. «Olen saanud kõnesid ka Vene ajakirjanikelt ja usun, et see teema satub ka Venemaal tähelepanu alla.»
Tuli seadust muuta
Poole aasta eest muutis Leedu arhiiviseadust, mis võimaldas avalikustada KGB ja Leedu kompartei arhiivimaterjale. Erandjuhtumiteks on dokumendid isikute kohta, kes on tunnistanud oma seost Nõukogude eriteenistustega, samuti eriteenistuste tegevuse läbi kannatanute kohta, kes ei soovi oma andmete avalikustamist.
Eesti riigiarhiivi publitseerimistalituse juhataja Indrek Jürjo sõnul on projekti Eesti koostööpartner Inimsusvastaste Kuritegude Uurimise Sihtasutus. «Pole välistatud, et tulevikus laieneb see koostöö ka riigiarhiivile,» märkis ta.
Jürjo sõnul on riigiarhiiv seni KGB materjale paberil publitseerinud ja loodetavasti toob alanud veebiprojekt avalikkuse ette ka palju uut ja huvitavat. «KGB arhiivid viidi küll suures osas Eestist ära, aga ka siia jäänud materjali pole sugugi vähe – ikka sadade meetrite kaupa,» rääkis ta.
Jürjo märkis, et riigikogus 1994. aastal vastu võetud seadus teiste riikide julgeoleku- ja luureorganite materjalide kohta taotleb selgelt KGB arhiivitoimikute avalikustamist, et ajaloouurijatele oleks tagatud neile ligipääs. «Õiguslikus plaanis võib küll tekkida seaduste kokkupõrkeid. On ju veel avaliku teabe seadus, isikuandmete kaitse seadus, mis võivad pärssida nende dokumentide avalikustamist,» rääkis ta.
Balti riikide ühisprojekti Eesti koordinaatori Meelis Saueaugu sõnul on ettevalmistused kodulehekülje www.kgbdocuments.eu loomiseks käinud leedulaste eestvedamisel alates 2006. aastast.
«Eesmärgiks on luua ühtne infobaas ja anda uurijatele-õppureile ligipääs teistes riikides olevatele materjalidele,» ütles ta. «See pole vaid dokumentide publitseerimise koht, vaid seal hakkavad ilmuma ka temaatilised artiklid ja käsitlused.»
Sensatsioone ei lubata
Saueauk nentis, et praegu on tegemist kodulehekülje tööversiooniga, mis vajab veel tõsist edasiarendamist. «Midagi sensatsioonilist ei tahaks küll lubada, see on ikkagi akadeemiline ettevõtmine. Kui keegi nüüd arvab, et saab nende materjalide hulgast oma KGB toimikut otsima hakata, siis nii see siiski ei ole,» märkis ta.
Saueaugu sõnul ei hakata leheküljel avaldama isikute juurdlustoimikuid, kõigi materjalide avaldamist kaalutakse, lähtudes isikuandmete kaitse seadusest.
Kuhu kadusid KGB Eesti osakonna arhiivid?
Seitse aastat tagasi moodustas riigikogu erikomisjoni, mille ülesandeks oli uurida KGB Eesti osakonna likvideerimisega seonduvat ja selgitada, kuhu kadusid KGB arhiivid.
Riigikogu erikomisjon jõudis 2002. aasta kevadel avaldatud lõpparuandes järeldusele, et KGB likvideerimise eest 1991. aastal vastutanud valitsuskomisjoni töös esines suuri puudusi, mis tõi kaasa ka suure hulga arhiividokumentide kaotsimineku.
1991. aasta 18. detsembril allkirjastasid riigiminister Raivo Vare, ENSV KGB viimane juht Rein Sillar ja KGB kindral Vjatšeslav Šironin akti KGB tegevuse lõpetamise kohta Eestis.
Teadaolevalt alustas Eesti KGB arhiivide evakueerimist Venemaale juba novembris 1989, mil Uljanovskisse viidi umbes 13 500 agentide isiklikku toimikut. Kaks kuud hiljem saadeti Uljanovskisse ka KGB operatiivtoimikute arhiiv, mis kajastas julgeolekutöötajate operatsioone, varjatud jälgimist ja muud sellist.
Siinse KGB umbes 300 operatiivtöötaja seifidesse jäi ligi 2500 tegutseva agendi toimikut ja töös olevad operatiivtoimikud Rahvusliku Sõltumatuse Partei, Eesti Komitee ja Rahvarinde tegevuse kohta. (PM)