Riigikogu peaks teisipäeval kuulama endise Eesti NSV KGB tegevuse lõpetamisega seonduvaid asjaolusid uurinud komisjoni lõpparuannet, mis kritiseerib toonase riigiministri, praeguse suurärimehe Raivo Vare ning protsessis osalenud Tallinna endise linnapea Hardo Aasmäe tegevust.

Komisjoni esimees, isamaaliitlane Aimar Altosaar (pildil) on BNS-ile öelnud, et aastail 1990-1992 riigiminister olnud Vare pidi vastutama kõikide KGB materjalide ja sõlmitavate lepingute eest. "Aga Vare distantseeris ennast nüüd meile aru andes tollase KGB likvideerimiskomisjoni praktilisest tegevusest, väites, et tema tegevusvaldkonnad olid mujal," ütles Altosaar BNS-ile.

Altosaar märkis, et samas on just Vare kirjutanud alla enamikule olulistele dokumentidele.

Altosaare kinnitusel avaldab komisjon lõpparuandes ka kuni möödunud aasta alguseni salastatud olnud hinnangu Hardo Aasmäe juhitud KGB likvideerimisprotsessiga tegelenud komisjoni tööle.

"Kaitsepolitsei leidis, et komisjoni töö polnud korrektne ja selle eest peaks vastutama Aasmäe," sõnas Altosaar.

Altosaar nentis, et samas on Aasmäe väitel tema juhitud komisjon teinud kõik endast oleneva, sealhulgas saatnud laiali Eesti NSV KGB personali ja saanud kätte relvad ja toimikud. Samas pole selle valitsuskomisjoni tegevusest säilinud protokolle ega muid kirjalikke materjale.

Aasmäe on BNS-ile öelnud, et KGB likvideerimiskomisjon tootis üldse vähe dokumente, kuid KGB hoonete, arhiivide, tehnika, relvade ja transpordivahendite ülevõtmise aktid peaksid siiani Eestis olema.

"Me vormistasime ülevõtmisakte, me ei protokollinud seda, mida keegi ühest või teisest asjast arvas. Komisjoni dokumendid peavad olema Eesti riigis," ütles Aasmäe. Ta lisas, et KGB likvideerimiskomisjon tegutses ilma valitsuse kehtestatud korrata.

"Tegemist oli KGB varade ülevõtmist korraldava komisjoniga, mis pidi täitma Savisaare ja Bakatini (tollane Eesti peaminister Edgar Savisaar ja Venemaa siseminister Vladimir Bakatin - BNS) kokkulepet," sõnas Aasmäe.

Kokkuvõttes leidis 2001. aastal moodustatud erikomisjon Altosaare teatel, et KGB likvideerimise protsessi tuleb hinnata üldjoontes rahuldavaks.

"Samas on tõsine probleem, et tuhandete Eesti elanike kohta koostatud toimikud on läinud kaduma ja need on väljaspool kontrolli," ütles Altosaar.

Aasmäe sõnul läks osa Eesti NSV KGB arhiivitoimikuid kaduma pärast KGB likvideerimiskomisjoni töö lõppu aastatel 1992-1994.

"Mulle teadaolevalt kadus osa dokumente siis, kui Eesti siseminister oli Lagle Parek," ütles Aasmäe BNS-ile.

Märkmed: