See KGB tegutsemisjuhend leiti sõjajärgse Poola presidendi Boleslaw Bierut`i tööruumist. Bierut oli juba enne sõda KGB agent. Instruktsioon avaldati Poola ajakirjas “Nowy Dziennik” ja käesoleval aastal ka Ungaris, Budapesti sõltumatus kultuuriajakirjas “Kapu” (“Värav”) nr 2.

Olgugi, et instruktsioon on maksma pandud 1947. aastal iseseisva Poola riigi territooriumil, on päris selge, et oma sisult samalaadsed juhendid kehtisid ja kehtivad ka praegu N. Liidu poolt anastatud territooriumidel, sh Baltikumis.

Mis on selles juhendis kõige tähtsam? Esiteks. Poola ei ole peale II maailmasõda olnud iseseisev riik. Ta on paremal juhul olnu N. Liidu vasallriik. Teiseks. Sellises riigis peavad juhtivatel ametikohtadel töötama ainult KGB poolt värvatud isikud, st analüüsivõimetud inimesed, kusjuures juhtimine peab toimuma ainult KGB näpunäidete järgi ja tema otsesel heakskiidul. Kolmandaks. Igast selle juhendi paragrahvist õhkub N. Liidu suurriiklikku vägivallapoliitikat tema kõige inimvihkajalikumal kujul, mis on suunatud kogu Poola rahva vastu, et halvata teise suveräänse riigi majandust ja sotsiaal-poliitilist elu. See avaldub samuti võimekate inimeste tegevusvabaduse piiramises või koguni nende füüsilises hävitamises. Haridus peab olema kättesaadav ainult nendele noortele, kes vajavad diplomit, mitte aga haridust.

Kõik instruktsioonis toodud põhimõtted on olnud ja on ka praegu Eestis selgelt tuntavad.

Õigusteaduse kandidaat Ando Leps
1990


(Moskva, 2.06.1947: Täiesti salajane K.AA/SS 113 Määrus NK/003/47)

1. Kohalike elanike hulgast värvatud informaatoreid on keelatud vastu võtta saatkonna territooriumil. Kohtumisi nende inimestega korraldab selleks otstarbeks loodud teenistus; kohtumised võivad aset leida üksnes avalikes kohtades. Saatkond võtab informatsiooni vastu meie eriteenistuse vahendusel.

2. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et meie sõjaväelaste ja kohalike eraisikute vahel ei tekiks mingeid sidemeid. Ei tohi lubada, et meie ohvitserid käiksid kohalikel elanikel kodus külas, samuti ei tohi lubada sidemeid meie sõdurite ja kohalike naiste vahel; ei tohi lubada, et meie sõjavägi oleks ühenduses kohalike elanikega, samuti kohaliku sõjaväega.

3. On tarvis kiiremini likvideerida need kohalikud elanikud, kes on olnud Poola Kommunistlikus Parteis, Poola Sotsialistlikus Parteis, interbrigaadides, Poola Kommunistlikus Noorsooühingus, Armija Krajowas, talupoegade salkades ning muudes ühingutes ja organisatsioonides, mis ei ole tekkinud meie algatusel. Et selles asjas sihile jõuda, tuleb ära kasutada relvastatud vaenlase olemasolu.

4. Erilist tähelepanu tuleb osutada sellele, et relvaaktsioonidest võtaksid osa ainuüksi need sõdurid, kes enne Koszlusko armeesse astumist elasid N. Liidus

5. On tarvis kiirendada kõikide parteide ja organisatsioonide ühendamist ning jälgida, et võtmekohtadele satuksid meie eriosakonna teenistuses olevad inimesed.

6. Kõik noorsoo-organisatsioonid tuleb ühendada ja juhtivatele ametikohtadele alates rajoonitasandist tuleb määrata meie eriteenistuse poolt heakskiidetud inimesed. Juba enne täielikku ühendamist tuleb hävitada tuntumad skaudijuhid.

7. Organiseerida ja jälgida, et saadikuiks valitud parteikongresside funktsionäärid ei saaks säilitada oma mandaati tähtaja lõpuni. Saadikud ei tohi mingil juhul korraldada ettevõtetevahelisi koosolekuid. Kui niisuguste koosolekute korraldamist pole võimalik takistada, siis tuleb isoleerida isikud, kes näitavad üles erilist agarust tulevikuplaanide kavandamisel ja esitavad nõudmisi. Igale kongressile tuleb valida uued saadikud eranditult nende isikute hulgast, keda soovitab meie eriteenistus.

8. Erilist tähelepanu tuleb pöörata isikutele, kellel on head organisaatorivõimed ja rahva tunnustus. Need inimesed tuleb värvata, aga kui nad keelduvad koostööst, siis tuleb tõkestada neil pääs kõrgetele ametikohtadele.

9. Luua olukord, kus riigiametnike (välja arvatud julgeoleku ja hankiva tööstuse töötajate) sissetulek oleks väike. Eeskätt käib see tervishoiu-, kohtu- ja haridustöötajate ning kõigi juhtivate töötajate kohta.

10. Kõikidesse võimuorganitesse ja valdavasse osasse ettevõtetest tuleb (ilma kohalike juhtimisorganite nõusolekuta) seada ametisse isikuid, kes teevad koostööd meie eriteenistusega.

11. Eriti hoolikalt on tarvis jälgida, et kohalikus ajakirjanduses ei avaldataks andmeid selle kohta, kui palju ja mis kaupu veetakse välja meie maale. Samuti ei tohi seda nimetada kaubanduseks. Ühtlasi tuleb jälgida, et ajakirjanduses tõstetaks esile sisseveetava toodangu hulka. Seejuures tuleb märkida, et seda tehakse vastastikuse kaubavahetuse raames.

12. Kohalikele asutustele tuleb avaldada survet, et isikutele, kes on saanud põllumaa, krundi jne, antaks dokument, mis tõendab vaid seda, et neile on maad eraldatud, aga mitte seda, et nad on maa omanikud.

13. Üksiktalude suhtes tuleb ajada poliitikat, mis näitaks, et talud on kulukad ega tasu end ära. Seejärel tuleb külas alustada kollektiviseerimist. Vastuseisu korral tuleb üksiktalunikele eraldada põllutööriistu ja tõsta riigivilja normi. Kui kõik need abinõud ei vii vajaliku tulemuseni, siis tuleb teha nii, et põllumajandus ei suudaks varustada riiki toiduainetega ja tekiks vajadus toiduaineid sisse vedada.

14. Tuleb teha kõik, et määrused ja otsused – olgu need siis juriidilist, majanduslikku või korralduslikku laadi – sisaldaksid mõningaid ebatäpsusi.

15. Tuleb teha kõik, et mistahes asjaga tegeleks ühtaegu mitu komisjoni, asutust ja institutsiooni, kuid ühelgi neist ei oleks õigusi, mis võimaldaksid mõjutada ettevõtte tegevust. Juhtkonna roll peab piirduma üksnes ettekirjutuste täitmisega.

16. Isemajandava ettevõtte juhtkonnal ei tohi mingil juhul olla õigusi, mis võimaldaksid mõjutada ettevõtte tegevust. Juhtkonna roll peab piirduma üksnes ettekirjutuste täitmisega.

17. Ametiühinguil ei tohi mingil juhul olla õigusi, mis võimaldaksid neil direktsioonile vastu hakata. Nad tuleb koormata teiste ülesannetega, nimelt puhkuse ja vaba aja sisustamisega, pensioni- ja laenutaotluste arutamisega, kultuuriliste ja lõbustusürituste ning ekskursioonide korraldamisega, defitsiitsete kaupade jaotamisega. Nad peavad selgitama ja õigustama poliitilise juhtkonna otsuseid.

18. Tuleb korraldada nii, et ametikõrgendust saaksid ainult need juhid, kes täidavad oma ülesandeid eeskujulikult ega ole võimelised analüüsima probleeme, mis jäävad väljaspoole nende vahetut tegevusala.

19. Kohalikud elanikud, kes töötavad partei-, riigi- või majandusaparaadis, tuleb seada tingimustesse, mis kompromiteerivad neid alluvate silmis, et lõigata neil ära tagasitee esialgsesse ümbruskonda.

20. Kohalikke ohvitsere võib lasta juhtivatele ametikohtadele vaid seal, kus on juba tööl meie eriosakonna inimesi.

21. Mistahes relvaaktsiooni puhul tuleb olenemata relvaliigist laskemoona üle pidevalt ranget arvet pidada.

22. On tarvis järjepidevalt jälgida kõiki teaduslikke uurimisinstituute ja laboratooriume.

23. Suurt tähelepanu tuleb osutada leiutajatele ja novaatoritele, nende tööd tuleb soodustada ja toetada, kuid iga leiutis tuleb fikseerida ja sellest tuleb keskusele ette kanda. Tuleb kaasa aidata, et kasutusele võetaks vaid need leiutised, mida saab kasutada hankivas tööstuses, samuti need, mis on kirjas meie erimäärustes. Kasutusele ei tohi võtta leiutisi, mis aitavad suurendada tööstuse tootlikkust ja toovad seega kaasa hankiva tööstuse vähendamise, või neid leiutisi, mis takistavad määruste täitmist. Kui üks või teine leiutis on juba saanud üldtuntuks, siis tuleb hoolt kanda, et see müüdaks kõige kiiremas korras välismaale. Ei tohi lubada, et avaldataks dokumente, mis kirjeldavad leiutisi ja tõendavad nende väärtuslikkust.

24. Tuleb tekitada häireid mõne kaubaga varustamisel (erandiks on kaubad, mis on kirjas määruses NK 552-46).

25. Ettevõtetes tuleb korraldada koosolekuid, kus arutatakse tootmisküsimusi ja erialaprobleeme. Seejuures tuleb fikseerida ettepanekud ja märkused, mis seal tehakse, ning nende autorite nimed.

26. Tuleb tagant õhutada töötajate vestlusi jooksvatel tootmisteemadel, samuti vestlusi, kus oleks võimalik kritiseerida minevikku ja kohalikku elu. Kuid ei tohi lubada, et kõrvaldataks arutatavate nähtuste põhjused.

27. Kohalike elanike hulgast pärit juhtide esinemised võivad olla rahvusliku alatooniga, kuid ei tohi soodustada rahvusliku ühtsuse kasvu.

28. Tuleb silmas pidada, et linnade taastamisel ja uusehitustel ei tekiks veevarustussüsteeme, mis ei ole lülitatud üldisesse veevarustussüsteemi. Keskse veevarustussüsteemiga ühendamata torustikud ja kaevud tuleb kavakindlalt likvideerida.

29. Tööstusobjektide rekonstrueerimisel ja rajamisel tuleb silmas pidada, et tootmisjäägid satuksid veekogudesse, mis on elanikkonna joogiveeressursiks.

30. Taastatud linnade ja uute linnaosade kortereis ei tohi olla üleliigset pinda, kus saaks pikka aega hoida koduloomi või toiduainete tagavara.

31. Eraettevõtjad ja käsitöölised peavad saama niisuguseid seadmeid ja toorainet, mis ei võimalda toota kõrge kvaliteediga kaupa. Nende kauba hind peab olema riiklikult toodetud kauba hinnast kõrgem.

32. Igal elualal on tarvis esile kutsuda administratiivaparaadi võimalikult ulatuslik laienemine. Administratsiooni kritiseerimine on lubatav, kuid mingil juhul ei tohi lubada, et administratiivaparaati vähendataks või takistataks tema normaalset funktsioneerimist.

33. Tuleb jälgida kõiki tootmisplaane hankivas tööstuses ja ettevõtetes, mille kohta on erijuhend. Takistada siseturu varustamist.

34. Erilist tähelepanu tuleb osutada kirikule. Kultuurilis-kasvatuslik töö tuleb korraldada niimoodi, et tekiks vaen usuasutuste vastu. Tuleb jälgida ja kontrollida kirikukirjandust, -arhiive, usuõpetuse sisu ja isegi matusetalitusi.

35. Alg- ja erikoolidest, eeskätt aga kesk- ja kõrgkoolidest tuleb kõrvaldada õpetajad, kes on eriti lugupeetud ja tunnustatud. Nende asemele tuleb panna meie poolt määratud inimesed. Tuleb kõrvaldada erinevused õppeainete vahel, piirata allikmaterjalide avaldamist ning lõpetada ladina ja vana-kreeka keele, üldfilosoofia, loogika ja geneetika õpetamine. Ajaloo õpetamisel ei tohi meenutada, kes kunagistest poliitikategelastest on teeninud või püüdnud teenida riiklikke huve; tähelepanu tuleb koondada kuningate türanniale ja rahva võitlusele nende vastu. Erikoolides tuleb sisse seada kitsapiiriline spetsialiseerumine.

36. On tarvis ajendada kultuuri- ja spordiüritusi, mis oleksid pühendatud kohalike elanike võitlusele võõramaiste vallutajate, iseäranis sakslaste vastu (jättes kõrvale võitluse venelastega), ja ülistaksid võitlust sotsialismi eest.

37. Ei tohi lasta avaldada teoseid kohalike elanike hulgast pärit ühiskonnategelaste kohta, kes elasid enne revolutsiooni või enne Teist maailmasõda N. Liidus.

38. Kui tekib organisatsioon, kes küll toetab koostööd meie riigiga, kuid püüab kontrollida ametlikku juhtimist ja majanduse funktsioneerimist, siis tuleb teda kohe süüdistada natsionalismis ja šovinismis. Seejuures tuleb kasutada järgmisi võtteid:

süüdistada meie pühapaikade ja kalmistute rüvetamises, meie rahva ja kultuuri laimamises, lendlehtede levitamises, milles on seatud kahtluse alla meiega sõlmitud kokkulepped. Sellesse töösse tuleb kaasa tõmmata kohalikke elanikke, kasutades ära nende viha meie vastu.

39. On tarvis hoolt kanda, et sillad, teed ja sidesüsteemid taastataks nii, et relvastatud kallaletungi korral oleks võimalik kiiresti jõuda vaenlase positsioonideni või tema jõudude kogunemiskohta.

40. Tuleb jälgida, et poliitilised vaenlased vahistataks. Neid vaenlasi, kellest kohalikud elanikud eriti lugu peavad, tuleb töödelda. Nad tuleb isoleerida seaduste rikkumise ettekäändel või kõrvaldada nn õnnetusjuhtumi abil veel enne, kui üldsus neist teada saab.

41. Tuleb takistada poliitilistel kohtuprotsessidel süüdimõistetud isikute rehabiliteerimist. Kui rehabiliteerimine on möödapääsmatu, siis võib seda teha üksnes kohtuvea parandamisena, ilma et protsessi uuendataks, ja niimoodi, et süüdlasi (kohtunikku, tunnistajaid, süüdistajat ja informaatoreid) ei kutsutaks uuesti kokku.

42. Partei poolt ametissemääratud juhte, kes on toonud üritusele kahju või on kutsunud esile alluvate pahameele, ei tohi anda kohtu alla. Ränkade eksimuste korral tuleb nad tagandada ja määrata teisele samaväärsele või kõrgemale ametikohale. Äärmisel juhul tuleb nad paigutada mingile juhtivale kohale ja võtta arvele kaadrireservina.

43. Ajakirjanduses tuleb kirjutada kohtuprotsessidest nende juhtide üle (eriti käib see sõjaväe, ministeeriumide, kõrgemate riigiasutuste ja haridussfääri töötajate kohta), keda süüdistatakse rahva, sotsialismi või industrialiseerimise vastu suunatud tegevuses. See pakub töölismassidele huvi.

44. Töökohtadel tuleb hoolt kanda, et juhtivad spetsialistid kõrvaldataks ametist ja asendataks töölistega, kes on vähese haridusega ja erialaste teadmisteta.

45. Kõrgkoolidesse tuleb vastu võtta eeskätt neid inimesi, kes on pärit kõige madalamatest rahvakihtidest ja kellel ei ole eesmärgiks sügavad erialased teadmised, vaid diplom.

Vene keelest tõlkinud Kalle Muuli

Ilmunud ajalehes Eesti Ekspress nr 17 (32) 04.05.1990 ja nr 18 (33) 18.05.1990

Märkmed: