www.DELFI.ee
Vene-Eesti keskkonnaorganisatsiooni Puhas Läänemeri juht Arnold Pork väidab, et merepõhjas on sadu tuhandeid tonne Teise maailmasõja aegseid keemiarelvi. Samuti väidab Pork, et Nord Stream taotles gaasitorule ehitusluba Põhjamaadest, et vältida poliitilise vaidlusi Balti riikidega.
Pork väidab, et Läänemere põhjas on vähemalt pool miljonit tonni erinevaid keemiarelvi, mis sinna uputati pärast Teist maailmasõda. Relvad on Porgi sõnul uputatud Helsingi-Tallinna joonest ida poole endise Nõukogude Liidu territoriaalvetesse, vahendab YLE Uutiset.
Porgi väitel teatakse seda hästi ja praeguses Venemaa juhtkonnas, mistõttu taotles Nord Stream gaasitoru ehituseks luba Põhjamaade kaudu.
Organisatsiooni Puhas Läänemeri teatel uputati Saksamaalt ära võetud keemiarelvi Läänemerre pärast Teise maailmasõja lõppu ja see jätkus kuni 1970. aastate lõpuni.
Pork loodab, et Nord Streami plaane arutataks lõpuks avalikult. Porgi sõnul ei ole ta gaasitoru ehitamise vastu, vaid protestib selle vastu, et selle keskkonnamõjusid pole korralikult välja selgitatud.
Arnold Porgist on kirjutatud kui Vene luureorganite töötajast. Teised Läänemere uurijad ei tea temast mitte midagi, kirjutas Äripäev 2007. aastal.
Arnold Porgi isa August Pork oli KGB kindralmajor ja aastatel 1961-1982 Eesti NSV KBG juht. 1996. aastal kolis August Pork Moskvasse ja tema 5-toaline korter Tallinnas Roosikrantsi 8a läks Edgar Savisaare käsutusse.
Arnold Pork sündis 1941. aastal Kalininis (praegu Tver). Ta lõpetas Leningradi ülikooli õigusteaduskonna ja on õigusteaduse doktor. On töötanud Venemaa riigiduuma kunagise kommunistist spiikri Gennadi Seleznjovi nõunikuna. Porgil on nii Eesti kui Venemaa kodakondsus.
Arnold Porgi kaksikvend Valeri Pork on vastuluure kindralmajor. Kontrollis välismaa ajakirjanikke. Kirjutas 2004. aastal ajalehes Vojenno-promõšlennõi Kurjer, kuidas Vene piirivalve alampolkovnik töötas Eesti luure heaks.
KGB taustaga eestlane Moskvas: Läänemeres on 500 000 tonni keemiarelvi DELFI (1)
Eestlased Eestis | 25 Mar 2010 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Tallinna noored „rohelised“ tähistasid 2010.a kevade algust kogunemisega Toompea „miljoni-kroonise WC“ järjekorda, et saavutada Guinnessi rekordit - seekord „WC-järjekorra arvukuse pikkuse “ järgi.
On ju teada, et linnatualettide arv on kasin: on vaid Kadriorus, Balti jaamas ja ka Toompeal ning mõnedes kaubanduskeskustes, restoranides; - linna turistide jaoks on see probleemiks.
Meenub minu kolleegi külastusreis Vene St. Petersburgi linna asutamise 300-nda aastapäeva peole 2003. aasta suvel; Nevski prospekti hooned olid üle värvitud ja ka ristleja Aurora ära võõbatud (ajalooliselt, see laev tsaariajal põgenes argpükslikult 1905.a maikuus Tsushima merelahingust); - linna oli vuntsitud nagu ikka „potjomkini küla stiilis“.
Suvepäevad olid palavad ja peorahvas jõi hulgaliselt viina-õlut ning kalja-limonaadi; aga oma „keha kergendama“ minna polnud rahval kuhugi. Nii „soristasid“ mehed pargipõõsaste ääres ühel pool ja naised teisel pool põõsaid...
Küsimuse peale: „Mis temale meelde jäi St. Petersburgi aastapäeva tähistamisest?“
Vastuseks oli: „Kohutav k.se ja s.tahais, millest lehkas kogu linn!“. Seega sanitaartingimused on vene linnas allpool igasugust arvestust; tahtmatult sobiks siin vene rahvaväljend: „Zdes russkii duhh, - zdes russ`ju pahnet...!“
Teatavasti tegid Rootsi ja Soome valitsus St. Petersburgi linnale kingituseks 700-tuhandelise elanikuga linnaosa reo-heitvete puhastusseadmete ehituskompleksi investeeringuna, aga see on ju vaid üks-seitsmendik linna fekaalheitvete puhastamisest?
Merehoovused kannavad St. Petersburgi heitvete solgisaaste Neeva jõe deltast Soome lahe põhjakalda rannikumerdpidi sadade kilomeetrite ulatuses Soome rannikule...!
Loota on et Eesti noorte roheliste „kempsu-järjekorra arvukus“ saab „Guinnessi rekordite raamatu“ nimekirja ja sellega sunnitakse ka linnavalitsust korraldama linnaWC-de ehitust ja korrashoidu, sest 2011. aastal peab Tallinn saama Euroopa kultuuripealinnaks.
P.S. Lennart tegi aastaid tagasi Tallinna lennujaamas oma „käimla-intervjuuga“ lehemeestele ka „selle asutuse“ lennujaamas korda, kusjuures intervjuu mõju ulatus isegi välismaale.
Linnarahva keelepruugis: - „edgari h...de“ mälestusmärgi ehituskulude arvelt oleks Tallinnas linna avalike käimlate olemasolu probleem juba ammu lahendatud.
Lugupidamisega Mati Pungas
Tallinnas, kevade Palmipuudepühal, paastukuu 28.päeval 2010. a
On ju teada, et linnatualettide arv on kasin: on vaid Kadriorus, Balti jaamas ja ka Toompeal ning mõnedes kaubanduskeskustes, restoranides; - linna turistide jaoks on see probleemiks.
Meenub minu kolleegi külastusreis Vene St. Petersburgi linna asutamise 300-nda aastapäeva peole 2003. aasta suvel; Nevski prospekti hooned olid üle värvitud ja ka ristleja Aurora ära võõbatud (ajalooliselt, see laev tsaariajal põgenes argpükslikult 1905.a maikuus Tsushima merelahingust); - linna oli vuntsitud nagu ikka „potjomkini küla stiilis“.
Suvepäevad olid palavad ja peorahvas jõi hulgaliselt viina-õlut ning kalja-limonaadi; aga oma „keha kergendama“ minna polnud rahval kuhugi. Nii „soristasid“ mehed pargipõõsaste ääres ühel pool ja naised teisel pool põõsaid...
Küsimuse peale: „Mis temale meelde jäi St. Petersburgi aastapäeva tähistamisest?“
Vastuseks oli: „Kohutav k.se ja s.tahais, millest lehkas kogu linn!“. Seega sanitaartingimused on vene linnas allpool igasugust arvestust; tahtmatult sobiks siin vene rahvaväljend: „Zdes russkii duhh, - zdes russ`ju pahnet...!“
Teatavasti tegid Rootsi ja Soome valitsus St. Petersburgi linnale kingituseks 700-tuhandelise elanikuga linnaosa reo-heitvete puhastusseadmete ehituskompleksi investeeringuna, aga see on ju vaid üks-seitsmendik linna fekaalheitvete puhastamisest?
Merehoovused kannavad St. Petersburgi heitvete solgisaaste Neeva jõe deltast Soome lahe põhjakalda rannikumerdpidi sadade kilomeetrite ulatuses Soome rannikule...!
Loota on et Eesti noorte roheliste „kempsu-järjekorra arvukus“ saab „Guinnessi rekordite raamatu“ nimekirja ja sellega sunnitakse ka linnavalitsust korraldama linnaWC-de ehitust ja korrashoidu, sest 2011. aastal peab Tallinn saama Euroopa kultuuripealinnaks.
P.S. Lennart tegi aastaid tagasi Tallinna lennujaamas oma „käimla-intervjuuga“ lehemeestele ka „selle asutuse“ lennujaamas korda, kusjuures intervjuu mõju ulatus isegi välismaale.
Linnarahva keelepruugis: - „edgari h...de“ mälestusmärgi ehituskulude arvelt oleks Tallinnas linna avalike käimlate olemasolu probleem juba ammu lahendatud.
Lugupidamisega Mati Pungas
Tallinnas, kevade Palmipuudepühal, paastukuu 28.päeval 2010. a
Eestlased Eestis
TRENDING
