… KUREKATEL ehk suureõieline kellukas, mille südames on näha väikest triibulist näitlejat kelle nimeks SIRELANE (inglise Hoverfly). Ta matkib herilast oma triibulise tagumise otsaga kuid tegelikult on ohutu põristaja. Lille ladinakeelne nimi on Campanula persicifolia, inglise keeles (Blue) Peach-Leaved Bellflower.
… longus PÕISROHI, mis on oma nime saanud sellest, et õietupp meenutab mõnevõrra õhku täis põit. Britid nimetavad teda Nottingham Catchfly, ladina keeles Silene nutans.
… põlluvalvureid kes kaugelt meenutavad suvitavaid hülgekütte. Lähenedes selgus, et neil on seljas kamuflaazhriided – äkki siis kaitseväelased? Siiski osutusid mehevarjud ausateks HERNEHIRMUTISTEKS.
… METSMAASIKAID
… veelgi maitsvamaid maasikavendi MUULUKAID ja nende sööjaid Anu 1 ja Anu 2.
… suurte valgete pilvetena niisketes kraavides ja jõesängides ANGERVAKS, brittide Meadowsweet ja amide Queen of the Meadow. Ladina Filipendula ulmaria.
… PÕDRAKANEP ehk suveküünal mis oma õite “põlemisega” mõõdab suve. (Praegu on veel aega.) Inglise keeles tuntud kui Fireweed, ta on Kanada Yukoni territooriumi lill-embleem. Nemadki elavad ju põhjapool 60-dat laiuskraadi.
… PÕHJAÕNGEKONKSE nagu muda. Nendele peavad kalurid hoolikalt nöörid kinnitama ja valmis seadma kiireks ja korralikuks sööda pealepistmiseks ja vette laskmiseks. Elukutselisi KALUREID on Kihnus praegu üle 60-ne mehe.
… aedades lõhnav põõsas JASMIIN (Jasminum officinalis, inglise Jasmine). Antud pilv kasvab Kihnu vallavanema Juku (Johannes) Leasi aias, vanade ankrute ja sõidukruvide läheduses, Kihnu mändide all.
Kihnu ranna- ja puisniitudel kasvab veel ka:
… tulnuka välimusega eriline RAND-OGAPUTK, looduskaitsealune taim mis kasvab läänesaarte mererandadel. Ta on haruldane jäänuk jahedast ja niiskest aastatuhandete tagusest kliimaperioodist ning tema korjamine on rangelt keelatud. Ladinakeelne nimi on tal Eryngium maritimum; inglise keeles kaunis SEA HOLLY.
… mõnusaid KOERI
… SUHKRUPILLIROOG
Tegelikult on tegemist sirgeseljalise aialille TOKK-ROOSIGA, inglise Hollyhock (Alcea ficifolia).
… ISU UJUMA MINNA, näiteks Pilliotsa maaninalt. Taamal tõuseb merest Manilaid, saare keelepruugis Manija. 5 km pikal ja keskmiselt 0,5 km laial saarel elab hetkel ca 40 inimest, rohkesti taimi, linde ja haruldane juttselg-kärnkorn ehk kõre. Sellele endise heinamaale asusid kihnlased elama 1933. a. kui neil oma saarel kitsaks jäi -- tollal elas Kihnus 1200 inimest, nüüd alla 600.
… merest välja rohelisi, punaseid ja vilkuvaid meremärke: POIsid ja TOODREID. Sadamale lähenevalt praamipardalt on viiruna näha maagiliste vigurmändidega Pilli külge ja liivast Pilli otsa.
… RISTISID kalmistule juurde ja nende lähedusse omakorda sammalt ja mägisibulaid.
… kirjusid KÖRTISID nagu õitsvat kukeharja kuumadele kiviaedadele.
… TAHTMINE TAGASI TULLA kas parvlaev Reedaga Pärnust või Amaliega Munalaiu sadamast. Kell pool seitse suvisel esmaspäeva hommikul jäid seekord sadamakaile maha kodusaart valvama Kihnu memm ja tema koer.