Teenetemärkide üleandmisel ütles president Ilves: „Riiklik teenetemärk on Eesti kõrgeim tunnustus oma kodanikele ja meie välismaa sõpradele. See on väljapaistvaim tänu neile, kes on meie riigi heaks teinud rohkem, kui seda nõuaks vaid kutsetöö.
See on tänu pühendumise, eneseteostuse ja vapruse eest. Teie olete muutnud Eesti teoks, andnud Eestile sisu. Te olete jäänud kindlaks inimlikele väärtustele, mõistnud, et meil on vaja rohkem kokkukuulumistunnet, üksteise murede märkamist ja rõõmudele kaasaelamist.“
•••
Konstantin Pätsi muuseum ja välisministeerium korraldasid 23. veebruaril Tallinna Metsakalmistul piduliku mälestustalituse Iseseisvuspäeva ning Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi 135. sünniaastapäeva tähistamiseks.
Mälestustalitus algas Pätsi haual Kaitseliidu peakaplan Aleksander Sarapiku peetud hingepalvega.
Lilled ja küünlad asetati ka president Lennart Meri, riigivanemate August Rei ja Aleksander Varma ning Eesti Päästekomitee liikme Konstantin Koniku hauale.
Kõlasid Eesti hümn ja isamaalised laulud Kaitseliidu Tallinna Maleva puhkpilliorkestri saatel.
•••
Eesti Rahvuslik Liikumine (ERL) pakkus kõigile soovijatele Tallinnas Tammsaare pargis 24. veebruaril tasuta kuuma hernesuppi ning jagas sinimustvalgeid linte.
•••
Tallinnas tulid teisipäeval pärast Toompeal toimunud pidulikku lipuheiskamist üliõpilased ja õpilased rongkäiguga Reaaalkooli juurde, et mälestada Vabadussõjas langenuid. Langenute mälestussamba jalamile asetasid pärjad ka Kaitseliit ja kaitsevägi, kodutütred ja üliõpilasorganisatsioonid.
•••
Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris avati 24. veebruaril järjekordne mälestustahvel II maailmasõja ohvriks langenud Eesti Vabadusristi kavaleridele.
Mälestustahvli avamisega koos toimus Eesti Vabariigi 91. aastapäeva ja Vabadusristi asutamise 90. aastapäeva jumalateenistus. Teenisid praost Enn Auksmann, kaitseväe peakaplan em. kol. Tõnis Nõmmik ja Kaitseliidu Pärnu maleva kaplan n-ltn. Eduard Kakko. Laulis Tori segakoor.
Kirikust suunduti kalmistule viima lilli Vabadussõjas langenute mälestusmärgi jalamile.
•••
Helilooja Arvo Pärdile, näitleja Aarne-Mati Ükskülale ja kirjanik Ellen Niidule anti üle riigi kultuuripreemiad pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest.
Arvo Pärt on tunnustust noppinud kõikjal maailmas ning lõpuks jõudis ka Eesti riik heliloojale elutööpreemia andmiseni.
„See on nagu üks salapärane jook, mis paneb purju ja samal ajal teeb kaineks,“ ütles Arvo Pärt. „Ma mõtlen seda, et see on nagu üks järelemõtlemise hetk, kus me tajume, mis ja kuidas on tehtud, ja samal ajal, mis ja miks on tegemata jäänud.“ Nii Pärt kui Üksküla lubasid annetada miljonikroonise preemiaraha heategevuseks.
•••
Tänavune vabariigi aastapäeva ürituste keskpunkt oli aga nihutatud Ida-Virumaale, kus 24. veebruari päikesetõusul heisati riigilipp Narva Hermanni linnuse torni.
Linnuse hoovis viibisid president Toomas Hendrik Ilves abikaasaga, peaminister Andrus Ansip, ametiisikud ja diplomaadid. Peokõne pidas linnapea Tarmo Tammiste. Iga soovijal oli võimalik linnuse rüütlisaalis nautida kohvi, hõõgveini ja koorilaulu.
Vabadussõjas hukkunute mälestamine toimus Garnisoni kalmistul.
Päevakohane jumalateenistus toimus Aleksandri kirikus.
Iseseisvuspäeva paraad peeti Narva Peetri platsil. Kindralleitnant Ants Laaneots pidas kõne ja käsutas lõpuks tuhatkond vormikandjat marssima. Neid tervitati hüüete ja heade soovidega. Kohal olid tuhanded narvalased – nii eestlased kui venelased. Eesti lipu ja linnavapiga lipukesed käes, lastel näpu otsas õhupallid. Mõni uudishimulik oli roninud koguni puu otsa. Pildistati, filmiti ja nauditi pidupäeva.
Narva oma 67.000 elanikuga on suuruselt Eesti kolmas linn. Seal elab umbes 59.000 venelast, 3000 eestlast ja 5000 muust rahvusest inimest. Vähemalt 80% narvalasi ei saa eesti keelest aru.
Jõhvi kontserdimajas toimus õhtul vabariigi aastapäevale pühendatud Virumaa-teemaline, Üllar Saaremäe lavastatud pidulik kontsert „Kihid“. Selles oli kandvaks osaks oli piirkonna eluolu peegeldav etendus „Eesti meheks sündimine“, milles Revalia meeskoor oli moondunud kaevuriteks. President Ilves pidas samas ka oma vabariigi aastapäeva kõne, mille leiate lühendatult tänase lehe lk. 2.
Pärast kontserti surus president koos kaasaga kõigil 800-l kutsutul kätt ja tegi seejärel esimese valsitiiru tantsupõrandal. Press kiitis pidu taevani, mis ajakirjanike hinnangul pakkus teravaid elamusi igale maitsele.
•••
Isamaa 91. sünnipäeva tähistati kõikjal mujalgi Eestis pidulike lipuheiskamiste, jumalateenistuste, tublide inimeste tunnustamise ja kontserditega. Tänavu oli samal päeval ka vastlapäev. Nii sooviti üksteisele palju õnne vabariigi aastapäeva puhul ja pikka liugu!
(Eesti ajakirjanduses ilmunu põhjal EE)