Uut aastat on võimalik põhimõtteliselt kahte moodi vastu võtta: ägedalt või rahulikult. Sealt edasi hargneb valikuvõimalus: kas linnas või maal. Üks kirev kaasmaalaste seltskond otsustas vanalt aastalt viimast võtta lumises metsas, murdmaasuusarajal ja ülejäänuga hüvasti jätta soome saunas. Seda New Yorgi osariigis.

Lapland Lake suusakuurort asub Albanyst loodes, Adirondacki mägede looduskaitseala serval. Omanikul, endisel USA olümpia murdmaasuusameeskonna liikmel Olavi Hirvonenil, on koos abikaasa Anniga käimas 25. suusahooaeg. Puhata ja matkata võib siin aastaringselt, kuid talisport on selle paiga trump. Seega pole ime, et “Lapijärv” on ameerika-eestlastelegi tõmbenumbriks saanud. Mõned, kes pererahvaga ammu sinasõbrad, kutsusid teisi loodusarmastajaid 2002. aasta hüvastijätuks puukütteahjudega taredesse, kus puuduvad televisioon ja telefon. Seda põhimõtteliselt. Mobiiltelefoniga metsa vahel kõnelevat meestki saatsid kuuldavasti põlastavad pilgud.

Taredes nimedega Kota, Pohjan, Lumi jne. valmistatakse oma köökides roogasid ja seal, Eesti lipuga ehitud majakese sees (ja ees) võtsid viie pere liikmed säraküünalde saatel vastu uue aasta. Kell 17.00 kohaliku aja järgi tehti juba soendusharjutus, tõstes klaase Eestis parajasti saabuva uue aasta terviseks. Lapijärve kaldale tulnud peredest olid kaks Eestist; kes jäädavalt, kes ajutiselt Yale’i ülikooli doktorantuuris õppimas.

USA presidendi ja valitsuse ametlik tõlk Tiina Ets Baltimore'ist: “Jah, seal “Lapimaal” oli tõepoolest vägev olemine. Ilus, ilus mets ja hea seltskond. Uue aasta võtsime väärikalt vastu.” Kamba ainus kanada-eestlane Anu Jõe: “Kui ei saa olla Eestis uuel aastal, miks mitte minna hõimurahva hulka? Sai uuesti harjutada soome-ugri keelelihaseid ja samaaegselt ka säärelihaseid. Täielik keelekümblus, nagu Metsaülikoolis ja tervislik pealekauba.”

Ajakirja “Cross Country Skier” lugejad valisid Lapland Lake kuurordi läinud aasta parimaks suusakeskuseks antud piirkonnas. 50 kilomeetrit murdmaasuusaradu hooldab endine olümplane ikka meisterlikult. On arvestatud klassikastiilis kui ka vabatehnika ehk uisusammul sõitjatega. Oma rajad on nii ürgmetsa lihvimata radasid armastavatele kui ka lumekingades matkajatele. 4 km on ka valgustatud radu öösõiduks, muidu tuleb ootada kuuvalgeöist suusapidu (18.01).

Lookleva maastiku kõige enam väljakutset pakkuvad rajad on Napa piiri (Põhjapöörijoon) ja Karhu polku (Karu rada). Hoolimata võimalikest hääldamisraskustest on rõõm näha, et siin viljeletakse uhkusega kultuuritutvustust – kõikidel soomekeelsetel tähistel on kõrval ingliskeelne vaste, näit. Sisu (Determination), Talvi tie (Winter Road) ja Vasa (Baby Reindeer). Külaliskoerad ei ole teretulnud, kusjuures põhjapõdrad küll; ilmselt seltsiks pere olemasolevatele tundra kariloomadele. Peamaja ees lehvivad Soome, Rootsi, Norra ja USA riigilipud, ning soome kelgu päevalaenutus maksab 10 taala.

Omaköögi jõulukapsaste üleküllastusmise korral võis Tuulen tupa grillist lohutust leida muuhulgas Lohilaatikko ehk lõhe- ja kartulivormi näol. Ega pakutav soe mustikasuppki siinmail lumest tulnutele eriti tuttav ole. Tartu suusamaratonist osavõtjatele on see kui eluvesi.

Aastavahetust päris saamide maal vastuvõtnud sõber kirjutas, et nauditi lõkke paistel põdraliha ja “õrnakest” - 8 ? C, kui Eestis oli samaaegselt miinuskraade 25 kuni 35. Ameerika “Lapijärvel” oli neil päevil suusasõprade kohaselt kohati liiga märgasid sademeid… Suurte lumelubadustega (“100% snow guarantee”) praaliva kuurorti Interneti võrguleheküljel on siiski kirjas, et möödunud aastal langes selle järve kaldale 115 tolli ahvatlevat lund. Antud loo kirjutamishetkel oli Lapland Lake’is 29 kuni 33 tolli suusatamiseks vajalikku ja soovitatav päevamääre sinine.

Eestlased Kanadas

TRENDING