Koolinoortest tantsijad majutatakse telkidesse ning nad alluvad poolsõjaväelisele distsipliinile. Laager lõpeb proloogiga küüditatute mälestuseks Viimsi kalmistul ja päev hiljem tantsuetendusega samanimelise mõisa pargis, kus osaleb ka Viimsi keskkooli õpilaspere.
Enam kui tund aega kestev etendus käsitleb Laidoneri, kaasa arvatud tema abikaasa Maria elulugu: Eesti okupeerimine N. Liidu poolt, Laidoneride väljasaatmine kodumaalt, vangipõlv Venemaal, kindrali surm ja lese tagasitulek Eestisse.
Eelreklaamis on nimetatud tahet juhtida üritusega tähelepanu rahvustunde ja isamaa armastuse kasvatamisele. Lavastaja Külli Talmari sõnad ajalehe „Eesti Ekspressi“ veergudel vastuseks küsimusele, kas tänapäeva noortele üldse läheb korda eestlus või patriotism, on meeldivad kuulda väliseestlase kõrvale. Need on: Meie noored on võimelised samasuguseks patriotismiks nagu toonased noored. Kui meil peaks minema halvasti, tõusevad ka nemad kaitseks.
Kindral Laidoner on kõikide põlvkondade eestlaste hulgas tuntud kui võidukat Vabadussõda juhtinud sõja- ja hilisem riigimees. Vähem teatakse temast kui noortesõbrast. Ta oli Kaitseliidu hõlma all tegutseva skautliku poisteorganisatsiooni Noored Kotkad peavanem ja pärast 1936.a. toimunud Eesti Skautide Maleva ja Noorte Kotkaste ühendamist Eesti Skautide Liiduks selle peavanem. Seega on täiesti kohane noorte suvelaagri raames meenutada tänapäeva Eestis meie suurmehe surma 50. aastapäeva.