Arhitekt. Tallinn -Toronto.
'Eesti rahvuse väga pikal eluajal on eestlased, koguni nende enamus, venelasi ja sakslasi tõsiselt vihanud, kuid täiesti õigustatud põhjustel. Oma rahvusriigi rajamisega kadus võõraste vihkamise vajadus... võimaldas eestlastel olla lahked külaliste vastu ning lasta vähemsurahvustel oma kultuuri viljeleda ammu enne Inimõiguste Harta koostamist.' - Harri Kivilo. 14.10.2015.
Mis on siis vahepeal juhtunud? Vastus: On tekkinud uued tõekspidamised, uued loosungid. Kui Nõukogude Liidu ajal määriti ametliku positsiooni vastaseid 'Rahvavaenlasteks', siis tänases Euroopa Liidu kontekstis, märkimisväärse sarnasusega (tulihingeliselt) tembeldatakse teisitimõtlejaid 'rassistideks'.
Ka mina ei tea, millise statistika alusel arvab hr. Urmet ja tema mõttekaaslased et (võõraste) 'vihkamine Eesti ühiskonnas muutub järjest lõikavamaks, häirivamaks, talumatumaks. Vihkamine nakatab järjest suuremat osa meie rahvast.'*1 Mida ma aga tean on, et meie arvamusliidrite kaasaminemine Brüsselist importeeritud (vaieldavalt) absurdse ja ohtliku immigratsioonipoliitikaga, ajab inimesi küll raevu.
See selleks, pakun kaks lisa tähelepanekut meie 'uusreaalsusest':
1) mis ajast on see nii, et 'erinevus rikastab' tähendab automaatselt, et kõike riike tuleb muuta järjest ja järsult sarnasemateks multikultuurseteks riikideks?
Nagu erinevate viljaliikidega põllul, tõeliselt rikastav ja tervislik diversiteet võiks ju tähendada, et oleks Euroopas ilusasti ruumi nii suuremateks multikultuursemateks riikideks kõrvuti väiksemate põlisrahvakesksemate riikidega. Nagu seda on '...meie nunnu aga samas suht vaene ja endassetõmbunud Kääbikla', mida ähvardab 'laguneda põgeniketulva all koost'*2 ( -Andrei Hvostov, kes on muide, üks J. Urmet'i avaliku pöördumise allkirjastajatest).
Aga selline diversiteedi argument, selline 'thinking outside of the eurobox', ei mahu pähe. Läheb risti vastu Euroopa föderalismi ideele. Pealegi, kas ametlikult ikka ei väideta, et massi-immigratsiooni oht on vaid luulu, mida kasutavad 'vihkajad' rahva hirmutamiseks? Seega, Soros on ära eksinud mees kõrbes oma 'miljon immigranti aastas'*3 hüüdega!? Soros!
Sa ei vihka mitte kedagi, isegi täitsa fännad teisi, aga sügaval südamesopis armastad, tunned uhkust ja tahad säilitada seda, mis pead omaseks. Surprais: see ei ole enam loomulik. Tänases poliitilises korrektsuses on selline hoiak praktiliselt kuritegu. Oled 'vihkaja'! Kas ei ole?
Miks justkui tahtlikult eiratakse elementaarseimat ellujäämise printsiipi? Abraham Maslow*5 vist keerab oma hauas. Mis on juhtunud ideega, et tuleb ennast (ja omasid) esiteks kaitsta ja kindlustada, ennem kui saad järgnevalt teisi kaitsta ja aidata (mis on loomulikult suurem ja õilsam eesmärk, mille poole tasuks püüelda)?
Absoluutses vaesuse elas 2012.a. Eestis 97,500 inimest*6. Majanduspõgenikke on Eestist lahkunud kümnetes tuhandetes. See lõhub perekondi. Üks mu 10-aastase poja klassivendadest pisarates tunnistas, et elab isaga, kuna ema on Soomes tööl ja käib kodus "ainult siis kui saab". Meie poliitikud ei leia oma rahvale tööd, majutust ega abi, aga korraga maksumaksja ja järjest süveneva kärbete laine kulul peame leidma kõik võimalused võõrastele...?
Kuidas saame tõsiselt teisi aidata kui meie oma maja ei ole korras?
Mida rohkem pööratakse asju tagurpidi - ja see on sofistide pärusmaa - seda sügavamale langeme absurdi. Kas nii jõuamegi ringiga tagasi mingisse revolutsioonimaigulisse 'paremasse' paralleelmaailma? Peale surutud, jätkusuutmatu fantaasiasse, milles pea kõik mida kunagi peeti normaalseks - kuidas see nüüd oli: riik, rahvus, pere, abielu, eraomand jne - peetakse mürgiseks ja tagurlikuks? Vihkamiseks.
Kinnitagem oma turvavööd.
Lembit Tork. 14.10. 2015.
Arhitekt. Tallinn -Toronto.