Eesti Vabariigi president.
Milleks kavandatakse 18. mail Moskvas Eesti-Vene piirilepingu allkirjastamist?
Eesti-Vene piir oli kindlaks määratud TARTU RAHULEPINGUGA 2. veebruaril 1920 ja fikseeritud Eesti Vabariigi põhiseaduses.
Tartu Rahulepingus kindlaks määratletud Eesti-Vene piir kinnitati ka Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi põhiseaduses, mis võeti vastu rahvahääletusel 28. juunil 1992. Kehtiva seaduse alusel on igasugused õiguslikud aktid, mis on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega, õigustühised. Ainult rahvahääletus, mitte valitsus või ministrid, võivad muuta riigipiire. Kas valitsus on pöördunud rahva poole?
Loomulikult Venemaa taotleb nende ühepoolselt muudetud piirjoone tunnustamist Eesti- Vene riigipiiriks ja sellekohasele lepingule allakirjutamist. Sellega aga võib Eesti kaotada oma järjepidevuse, mis on üks Venemaa sihte. Tänapäeva Vene valitsus on korduvalt kinnitanud endi olekut lagunenud NSVL õigusjärglasteks.Toetudes sellele on nad täiel määral kaasvastutajad Tartu Rahulepinguga fikseeritud piiride nihutamise eest okupatsiooni olukorras suveräänse Eesti vabariigi aladele. Vastavalt rahvusvahelistele õigustavadele ei tunnustata okupeerivate jõudude poolt tehtud muudatusi okupeeritud maade piirides, eriti kui need piirid olid fikseeritud nende endi poolt allakirjastatud lepinguga.
Eesti ei tohiks unustada, et Venemaa, (ükskõik millise riigikorra ajal) on taotlenud ainult neid lepinguid ja ainult neist kinni pidanud, mis on ainult neile kasulikud.
Ülo Tamre,
Ülemaailmse Eesti Vabadusvõitlejate Keskuse esimees.