Vähe aega on kirjutada, kuigi tahaks hõisata kõigile siin toimuvast. Sobib vana postkaardilt loetud klishee, "Kahju, et te siin ei ole," sest filmilõiku ei saa siinkohal leheveerul edastada, kuigi taoline asi ei ole enam unelm. Kava on tihe ja kui parasjagu ei kuula või räägi kellegi huvitavaga, siis tahaks hetkekski kuumaksköetud kaljukünkal istuda ja Muskoka metsadesse taas saabunud ideaalset suveilma nautida.
Siinmaani (kesknädala keskpäev) on kõige enam laineid meie seas löönud kaugemalt tulnud Tiit Pruuli ja Sirje Kiin. Eestist abikaasa ja 4-aastase pojaga kohalolev maailmarändur ja eelkõige ajakirjanik-kirjastaja Tiit pidas avaloengu meedia rollist iseseisvas Eestis. Tema laiaulatuslikke teadmisi tänapäeva Eesti igast vallast on jätkunud kõikjale. Eriline au oli viibida temaga Anton Õunapuu lipuväljakul 20. augustil Eesti taasiseseivusepäeva tähistamisel, kuna tema oli tol päeval 22 aastat tagasi üks neist, kes kivimürakatega kindlustatud Toompealt edastas maailmale uudiseid. Ta meenutas toimunut kõrvuti lehvivate sini-must-valge ja MÜ lippude all.
Niisama südi mitme ringi juhendaja on kirjandusteadlane ja (aja)kirjanik Sirje Kiin, kes on pärit Eestist ja elab hetkel praegu Lõuna-Dakotas. Viimasel ajal tuntud kui Marie Underi rambivalgusesse tooja tutvustab MÜ-lastele tänavu hoopis legendaarset luuletajat ja näitlejat Juhan Viidingut (1948-1995). Tema esitatud loeng kannab pealkirja "Juhan Viidingu tähendus", ning sellest on võimalik teistelgi elamust saada järgmisel nädalal Tartu College'is. Endise raadiohääle Sirje Kiini esitlus on ise nagu luule; palsam kõrvale ja hingele. Juhan ja Sirje koos tuletavad meelde, kui imeline võib olla eesti keel.
Toronto Ülikooli professor Mihkel Tombak kõneles ettevõtete ühiskondlikust vastutusest ja Toomas Sepp küsis oma loenguga kust meie probleemid tulevad, pakkudes uusi lahendusi tänapäevasest budistlikust mõtteviisist. Mihkel jätkas teemat puude vilus, Toomas meditatsiooni huviringi ujumissillal. Teisipäeval kõlas peamajast elavat muusikat. Kohal oli muusik Armas Maiste, kes tutvustas oma armastust ja meie kõigi pärimust -- klassikalist muusikat ja dzässi. Üllatusi on iga kivi taga, seesamune dzässimeister huvitub Teise maailmasõja aegsetest lennukitest ja balti-soome-vene õhulahingutest, ning laskus huviringide ajal sellesse orbiiti. Hetkel kõneleb endine rakedusfüüsik ja insener Keto Soosaar sildadest, kosmosest ja molekulidest. Muidugimõista meile kõigile arusaadaval tasemel. Siin jagatakse mõtteainet igast ilmakaarest ja iga kandi pealt; kõik ei ole Eestist, aga kõik on eestikeelne.
Hommikul luusisin puude vahel, pildistasin ja ütlesin sõna sekka ühele eesti keele ja kõne rühmale, kus istus koos kümmekond noort; kes USAst, kes Uus-Meremaalt, Eestist või siitsamast. Teemaks oli eesti släng, ehk mahlakas ja naljakas väljendimaailm ja juhendajaks Torontos sündinud ja Eestis sirgunud Hans Ashton Soots. Nende noorte peale mõtlen kõige enam, et kuivõrd nad antud loengust aru said ja kuivõrd see neid köitis... Nemad on baromeetriks ja meeldetuletuseks, et kõik ei ole endastmõistetav, vaid tuleb õieti edastada ja lahti seletada. Õnneks on enamik asju loomulikus õhkkonnas loomulikud, ka järelpärimine. Õhtuti lubasime üritada algatada sõnade pildumise sessiooni, kus toome lagedale päeva jooksul kuhjund uudissõnu. Kellel on neid rohkem, kellel vähem siinse ca 80 inimese seas. Osavõtjate nimekirjas on 94 nime ja veel 16 lapsenime, kuid nad tulevad ja lähevad nagu tegusad inimesed ikka.
Eile õhtul käidi hiiel esivanemaid meenutamas, täna õhtul toimub kohal-loodud muusika vabaõhtukontsert. Kurb on, et Pruulide pere lahkub edasistele rännakule, aga oodata on lisavägesid Eestist, k.a. inglise/eesti raamatu "Kalevipoeg: the Estonian National Epic / eesti rahvuseepos" peatoimetaja Marin Laak. Siinnegi loodus ei salli tühja kohta.
Igal päeval on lisaks huviringide valikule (sealhulgas regilaul, käsitöö ja ellujäämine metsas) ka rahvatantsutund Eestist kohal oleva noore juhendaja Leaanika Parraga. Õhtuti näidatakse värskemaid eesti filme, lasteseltskonnal on oma tasemel põnev eestikeelne programm, kanuud ootavad rannas, nagu ka Sissiküla saun. Kõige enam ootavad uued tutvumised ja jutuajamised; ideed ja mõttevahetused. Äärmiselt huvitav ja sõbralik seltskond on koos väga kaunis kohas. Uued niidid loovad kokku põneva lõime. Eks näis, millised me nädala lõppedes oleme; milliseid võimalikke uusi mustreid ja värve kandma hakanud oleme.
Ootame teidki ja kohtumiseni jutujätkus.
Teie Riina Kotkajärvel
Fotod Maimu Mölder, Tauno Mölder ja Riina Kindlam
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
aitäh!31 Aug 2013 17:57
Ilusad pildid tõendavad toredat üritust. Lausa rõõm on nii mitu lapsi näha.
Kas see on meie vana tuttav tõbras, Maxim de la Trine, kes õelutseb lugejate kommentaari veerul? Miks ta ei taha avalikult suud pruukida? Kas puudub tal enese kindlus? Tuleks tema sõbraga, Eric Konzega rääkida.
lahe lugu ikka26 Aug 2013 09:26
Tiit Pruuli oli votmefiguur nn. "rubla-afaaris".
Loik aripaeva artiklist paarkummend aastat hiljem:
"Kaup koos, hakkasid rublade müügist saadud dollarid laekuma Kivimäe ja Strandbergi Soome firma Maag Oy Eesti kontodele Hansapangas ja Ühispangas - nelja kuuga ühtekokku 9,7 miljonit dollarit. Sellest 1,9 miljonit kanti üle Eesti riigile, ülejäänud 7,8 miljoni dollari saatuse kohta täpseid andmeid ei ole. Valdavalt võeti see välja sularahas, väiksem osa rahast rändas aga USA pankadesse. Riigikontroll, politsei ja prokuratuur üritasid küll asja uurida, kuid edutult. Miskipärast tunti huvi vaid Maag Oy Soome kontode ja selle Eesti sõsara ASi Maag Eesti kontode vastu. Kellelgi ei tulnud aga pähe kontrollida ka Maag Oy kontosid Tallinnas. Kriminaalasi jõudis küll kohtusse, ent kõik süüalused - Pruuli, Kivimägi ja Strandberg - pääsesid puhtalt. Pididki pääsema, sest neid ei süüdistatud mitte Eesti riigi raha kõrvalepanekus, vaid hoopis valuutatehingute korra rikkumises. Kivimägi ja Strandberg said vastutasuks Rahva Hääle. Lõviosa dollaritest läks neist mööda, nagu nende hilisem äriline teekond on kinnitanud. Seega võis kadunud dollarite võtmefiguuriks olla vaid üks mees - Tiit Pruuli, kes kiirelt unustas toonased sündmused. Rublatehingu avalikustamisega lõppes Pruuli aeg Mart Laari nõunikuna."
Tiit Pruuli vaitis et see "rublaraha" talle ei lainud, aga ... ta on sellegipoolest mingi nipiga pururikkas saanud. Seletused kust tema miljonid tulid aga puuduvad. Ei tea palju ta palk oli siis kui ta valitsuses nounik oli?
Tiit Pruuli aastakumneid hiljem kaebab Aripaeva kohtusse sest nad julgesid sellest kirjutada.
Tiit Pruuli kutsutakse Metsa Ulikooli loengut pidama teemal "Meedia Roll Iseseisvas Eestis"!
Kafkaesque!
MÜ24 Aug 2013 13:45
Täpsemat informatsiooni selleaastaste MÜlektorite kohta on avaldatud viimaste nädalate jooksul ajakirjanduses ja FB's.