Kiri nr. 9 37. kruiisipäev, 10. märts, Hawaii Maui saar
Meelejahutus | 16 Mar 2012  | EWR OnlineEWR
Just hiljuti toodi meid paadiga kaldale (laev on eemal ankrus). Esimene pilt Lahaina linnast oli hea, kuigi varsti võib liigne turistidele orienteeritus (sh. Hinnad) ära tüüdata. Saadan kirjad teele ja asume siis väikesele ringreisile rannikul.

Sõitsime ratastel piki rannikut lõuna poole. Äärelinnas oli palju kauneid kodusid, kõik lopsakate taimedega kaunistatud. Vaatepilt oli maailma tipptasemel. Kui linnast välja saime, algas lõputu randade rida. Mõned olid väikesed, mõned kilomeetrite pikkused, mõni oli vaikse veega korallriffide taga, mõned jällegi surfarite paradiisid kõrgete lainetega. Imelik ja omapärane ole see, et mägedest hakkas puhuma väga tugev külgtuul, mis tahtis kohati koos ratastega meid teelt ära viia. Saime kuidagiviisi siiski hakkama. Uhke vaatepilt oli aga seetõttu, et tuule suund oli vastupidine randa rulluvate lainetega. Nii lendas laineharjadelt vesi tuulega suure pilvena ookeani poole tagasi. Ilus!



Käisime lõpupoole ühes rannas ujumas. Vesi tavapäraselt mõnus, kuigi kergelt karastav, ca 22 kraadi. Samas kohas nägime ka ühe vaala võimsat hüpet. Edasi ei saanud me ka rattasõidu ajal pilke ookeanilt eemale. Vaalade aktiivsus oli suur, aga rohkem nii uhkeid hüppeid enam ei näinud.

Enne pimeduse saabumist käisime korra laeval keha kinnitamas. Oli jällegi grillipäev. Toit maitses hästi, paraku venis paadiga maale toomine ja kaotasime väärtuslikku linnaaega. Linnas oli õhtu saabudes väga ilus. Võrratud olid kunstipoed, seetõttu tekkis tugev paralleel Key Westiga. Tänavatel oli palju rahvast, mõnus sumin ja hästi ettevaatlik autoliiklus. Paraku oli aega napimalt, kui oleksime tahtnud. Samal õhtul korraldati laeval Hawaii ja Polüneesia teemaline kontsert ja seetõttu kiirustasime kella 21ks tagasi. Kontsert oli aga kindlasti seda kaotatud linnaaega väärt!



38. kruiisipäev, 11. märts, Hawaii Oahu saar, Honolulu


Saabusime plaanipäraselt kella 8ks. Öösel oli meri rahutu, laev kõikus rohkem, kui kunagi varem, magamist see aga ei seganud. Saabumise ajal olid saare mäed raske pilmekoorma all, rannikul aga oli enamuse ajast päikseline. Huvitav, et ka sel saarel saime selgest taevast vihma. Lihtsalt tugev tuul tõi mägede kohalt pilvedest vihmapiisad rannikule ja selline värskendav dušš oli sageli päris hea.

Muuseas, oli jällegi pühapäev. Mitmel pool, ka tänavatel, rannas ja parkides oli usutalitusi, kus lauldi väga ilusasti. Samas oli korralikke inimesi hommikul vähe väljas ja mõni piirkond tundus justkui kodutute pärusmaa. Neil paistis aga varandust kõvasti, telgid tänavate ääres püsti, varastatud ostukärus hulk liikuvat varandust, sageli ka jalgrattad telgi ees. Õnneks nad meid ei seganud.



Honolulus vaatasime kesklinnas kuningalossi ja valitsushoonet, parke, ilusaid kõrgeid maju. Siis liikusime piki randasid Waikiki kuulsa suvituspiirkonnani. Randasid oli palju ja ujumistingimused super head. Veel rohkem nautisid päeva sajad surfajad. Melu käis ka parkides. Terved suured suguvõsad olid tulnud rannikuparkidesse liha küpsetama ja aroomid täitsid kogu kaldapealse.

Pealelõunal sõitsime linnas välja vaatama kunagist vulkaanikraatrit (Diamond Head Crater), kus tuli teha ka jalgsimatk kraatri põhjast kuni serva tipuni. Rännaku krooniks olid võrratud vaated kraatrile, mägede nõlvadel asuvatele linnadele, Waikiki ja Honolulu linnale. Sissepääs rahvusparki 1 dollar, meie Eesti ahnepätsid võiksid sellest eeskuju võtta.



Kuna linnaluba kestab kella 22.30ni, käisime vahepeal laeval söömas. Hakkas pimenema ja läksime ööeluga tutvuma. Kõrvus kajas kunagine laul Honolulu ööst ja Hawaii kitarride helidest. Paraku me selles osas oodatud melu eest ei leidnud. Paljud linnaosad olid täiesti vaiksed, rannikul koristasid lihaküpsetajad oma asjad, ja siis saabus ka sinna vaikus. Tegevust oli muidugi Waikiki superhotellide piirkonnas, aga see oli pigem tavapärane suurhotellide elu. Vaid üksikutes kohtades oli elavat muusikat, seegi suhteliselt tagasihoidlikul tasemel. Mis teha, selline on siis see tegelikkus.

Aga muidugi olid Honolulu ja Waikiki fantastilised, eriti rannapiirkondades. Viimastest kriitilistest märkustest hoolimata jäime ikkagi nähtuga väga rahule. Samas oli päev ka tulemuslik – 58 km ratastel.

Keskööl asus laev teele meie viimase sihtkoha suunas Hawaii saartel. Selleks on Nawiliwili linn Kauai saarel.

Käes ongi 39. kruiisipäev, 12. märts, Hawaii Kauai saar


Hommikul oli pilves, puhus tugev tuul ja tuli ka sabin vihma. Siiski tundub, et sattusime siia õigel ajal. Ka teistel saartel oli enne meie tulekut 4 päeva sadanud. Siingi näeme hiljutistest sadudest tingitud mudahunnikuid teede ääres, mida hoogsalt koristatakse.

Kauai saar on hästi põnev looduslikult. Paraku me selle napi ajaga igale poole ei jõua. Waimea kanjon jääb järgmise reisi tarvis (kirjelduste järgi on see väga ilus), loodame käia ära Wailua koskede ääres ja Kapa kandi ilusates randades. Kirjutan tuleviku vormis, sest asume ju alles sinnapoole teele.

Nawiliwili linnake ja ka Lihu linn on mõttetud kohad. Nendele pole mõtet aega raisata. Aga linnad ongi siin väikesed, sest saare elanikkond on teiste saartega võrreldes väga väike. Numbreid, korralikke kaarte, asjalikke turisminõuandeid Hawaii saartel üldiselt ei leia. Pakutakse vaid teenuseid. Maksa ja viime sind kohale ning oledki õnnelik!?

Ilm paraneb, väljas on juba soe ja päikegi piilub pilvede vahelt. Asume teele!



Järgmised jutud püüame saata uutel maapäevadel. Pole päris selge, kui hästi seal internetti pääseb.

Järgnev graafik lühidalt: 15. Märts Fanning Island,

19. Märts Cooki saared,

21. – 25. Märts Prantsuse polüneesia

27. märts Nuku Hiva

3. aprill laevareisi lõpp San Diegos

Parimate tervitustega

Rein ja Viivi Vaikselt ookeanilt



 
Meelejahutus