Ligi nelja aasta eest kolisime Newfoundlandi. Teadsime, et kolides jätame maha sõpru ja sugulasi, kellest kahju lahkuda. Seekord oli aga eriti kahju lapselastest kaugele elama minna. Et nendega kontakti pidada, kasutame mitut vahendit – helistame tihti ja teeme vähemalt korra aastas vastastikku külaskäike. Kui aga lapsed natuke vanemaks said ja hakkasid arvutit kasutama, tekkis selle kaudu eriline kontakt.

Pojapoeg Toomas õpib koolis prantsuse keelt ja kuna mina ka omal ajal seda õppisin, siis saadab ta igal reedel oma kirjutatud uued sõnad ülevaatamiseks ja parandamiseks. Harjutab siis nende kirjutamist, et järgmise reede etteütluseks valmis olla. Kuna paistab, et ta prantsuse keelega hakkama saab, pole mul palju parandamist ja katsun kontakti pidamiseks millestki muust talle kirjutada.

Eelmise nädala sõnade seas olid „le hibou“ (öökull) ja „la mouche“ (kärbes, kuid quebeci metsatööliste ebatäpses kõnekeeles tihti ka sääsk). Need sõnad tuletasid mulle meelde seika eelmisest suvest, mis torontolastele päevakohane. Seepärast arvasin, et ehk huvitab kiri teisigi peale Toomase, ja toon selle siinjuures ära.

Armas Toomas,

Aitäh, et saatsid mulle oma prantsuskeelse etteütluse. Tubli poiss! Kirjutasid kõik ilusasti ilma veata.

Väga huvitav, et Sulle prantsuse klassis anti koos õppida sõnad „la mouche“ ja „le hibou“.

Saadan Sulle pildi öökullist, mis me memmega siin metsas matkal nägime. Ta ei paistnud terve. Kui me matkalt koju jõudsime, teatasime metsavahile. Kui tema järgmisel päeval läks vaatama, oli lind kahjuks juba surnud. Ta lasi linnu lahata, et uurida surma põhjust. Põhjus jäi siiski avastamata, kuid tehti kindlaks, et Lääne-Niiluse viirus see ei olnud.

Kas Sa tead, mis on Lääne-Niiluse viirus (West Nile virus)? See on pisik, kes elab lindude veres ja tapab neid. Seda levitavad sääsed. Kui sääsk hammustab lindu, imeb ta linnu verd. Kui veres on see viirus, siis imeb sääsk ka viiruse endasse. Kui ta siis järgmist lindu hammustab, süstib ta mõned viirused linnusse. Nii saab too lind ka haiguse endale. Temalt saab teine sääsk uuesti viiruse ja nii edasi.

On väga kurb, et linnud nii surevad. Aga palju hullem lugu on, et sääsed, kes lindudelt saadud viirust kannavad, võivad seda inimestele ka edasi anda, kui nad järgmiseks inimesi hammustavad. Seepärast tuleb sääskede suhtes ettevaatlik olla. Praegusel ajal peaks kandma pikki pükse ja pikavarrukalisi särke ja peaks sääseõli peale määrima, enne kui õue minna. Sest Lääne- Niiluse viirus tapab kahjuks ka inimesi.

Meil siin Newfoundlandis nii ohtlik ei ole, sest see sääse liik, kes viirust edasi annab, ei ela siin. Talle ei meeldi meie põhjamaine kliima. Ta ei ela ka Põhja- Ontarios, nii et seal võid suvel lühikestes pükstes ja ilma särgita käia. Aga kahjuks elab ta Toronto ümbruses. Ole sääskede suhtes ettevaatlik!

Vaata, kuidas sattusid minu mõttes ühte „la mouche” ja „le hibou”.

Tervita Triinat ja vanemaid, eriti Mammat, sest täna on ju emadepäev.

Sinu vanaisa

Märkmed: