Armas Toomas!

Saatsin Sulle pilte meie lihavõttesest retkest Blowmedowni mäeplatool ja Sa küsisid, miks ma niisuguseid suuri päikeseprille kannan. Vaata, ma pidin ostma suured prillid, et nad mahuksid üle mu tavaliste prillide, sest ilma prillideta ma enam ei näe väga hästi. Aga miks on vaja päikeseprille kanda, see on juba pikem jutt.

Päike on ilus, valge ja soe. Päikese käes on mõnus ja päikesepaisteline ilm meeldib kõigile. Aga koos soojuse ja valguse kiirtega tekitab päike ka teisi kiirgusi, mis on kahjulikud. Tänapäeval teab igaüks, et päikesekiirgus tekitab nahavähki ja sellepärast pannakse päikese kätte minnes peale päikesekreemi. Aga paljud ei tea, et päikesekiirgus kahjustab ka silmi. Ja kahju nii nahale kui silmadele on tänapäeval palju suurem, kui see oli minu ajal. Kõrgel kõrgel maakera atmosfääris on läbipaistev osoonikiht, mis ei lase kahjulikul päikesekiirgusel maakerani jõuda. Kahjuks moodsa tehnoloogiaga kaasneva saastumise tõttu on see kaitsekiht palju õhem kui vanasti, ja temasse on koguni mitu auku tekkinud. Selletõttu ei ole enam küsimus, kas Sul tekib nahavähk, vaid millal. Sama paha lugu on silmadega. Seepärast tuleb nahka ja silmi päikesekiirguse vastu kaitsta.

Päikesekiirgus on suvel vee peal ja eriti talvel lumel palju suurem, sest seal peegelduvad kiired vee või lume pealt omakorda tagasi. Eriti hädavajalikud on päikeseprillid eredas ja kiiskavas lumes. Seda teadsid juba ammu eskimod, kes kaitsesid end päikesepimestuse vastu sarvest või luust tehtud silmakatetega, milledesse nägemiseks lõigati peeniksed pilud. Ilma nendeta tekib lumepimestus — asi, mida teavad ka mägironijad. Võrumaa noormees Alar Sikk, kes Everesti vallutamise 50. aastapäeval esimese eestlasena Everesti tippu ronis, kandis ka päikeseprille. Õnneks on tänapäevased prillid eskimomudelist palju mugavamad.

Mis on päikesepimestus? Tead, kuidas võid naha valusasti ära põletada, kui suve algul kogemata liiga kaua päikese käes oled? Päikesepimestus on täpselt sama kui nahale päikesepõletus, kuid seekord põletad õrna kihi, mis silma katab ja samuti sarvkesta ehk kornea. Kõik paistetab, nägemine muutub ähmaseks ja silmad valutavad. Siis tuleb silmad paariks päevaks kinni siduda, nii et paistetus ja valu kaoksid. Täpselt nagu nahapõletus, võib see veelgi sügavamale sarvkesta tungida. Sel juhul hävivad sarvkesta rakud ning pikapeale kasvab kesta arm, mis segab nägemist. Ainus ravi on lõikuse kaudu uue sarvkesta siirdamine. Et seda vältida, tuleb kanda päikeseprille, eriti lumes ja vee peal.

Põletus ehk lumepimestus pole ainus kahju, mida päikesekiirgus silmadele teeb. Elu jooksul tekitab see läätse kaed. Kuna osooni kadumise tõttu on päikesekiirgus tänapäeval palju tugevam, võib ennustada, et kaed tekivad edaspidi sagedamini ja nooremas eas. Mul on juba üks silm opereeritud ja teine vajab ka lõikust. Sina saad ennast selle vastu kaitsta, kui kannad päikeseprille, muidu juhtub see Sinuga nooremas eas kui minuga.

Kõige viimane ja kõige halvem kahju, mida kiirgus silmadele teeb, on aeglane reetina ehk võrkkesta rakkude väljasuretamine. See on küll aeglane protsess, kuid selle vastu pole mingit ravi. Võrkkesta rakud on need, millega inimene tegelikult näeb. Neid asendada ei saa, nii et iga kord, kui üks rakk sureb, on nägemine viletsam. Esialgu ei pane me seda tähele, kuid vanaduses on neid nii palju surnud, et nägemine on märgatavalt halvem. Kuigi alguses näikse nägemine päevavalges piisav olevat, on pimedas selge, et pole enam endine. Pikapeale tuleb ka valguses nägemisega raskusi. Seda nimetakse eakusega kaasnevaks reetina degeneratsiooniks, ja see on peamine pimeduse põhjustaja vanemate inimeste seas. Seda saab vältida ainult lapsest saadik päikeseprillide kandmisega.

Nii paistabki, et pead õues hakkama kandma päikeseprille — nii Sina kui Su õde. Mamma ja papa ka, muidugi. Absoluutselt kindel, et pead neid kandma, kui oled suvel vee peal või talvel lumes. Muide, nii imelik, kui see ka ei tundu, isegi pilvisel päeval tuleb päikesekiirgus ikka läbi. Pilved seda ei peata. Tähendab — ideaalselt peaksid ka pilvisel päeval prille kandma.

Millised prillid on kõige paremad? Prillid peavad olema läbipaistmatud ultravioletsele kiirgusele (UV), nii UV-A kui UV-B. Valgust nad tegelikult peatama ei pea, nii et võivad olla kasvõi läbipaistvad nagu klaas. Kollased on veel paremad, sest see värv peatab ka osa sinist, mis tekitab natuke kahju ja samaaegselt pole need liiga tumedad, eriti pilvisel päeval. Pilvise ilma korral on kollased prillid head, eredama ilma korral on kindlasti tumedamad prillid mugavamad. Lõpuks oleks hea, kui prillid oleksid kumerad, populaarne on wrap-around style, nii et ka külje pealt kiirgus silma ei paista. Lisaks soovitatakse kanda kas sirmi või laia äärega mütsi, et silmi ja näonahka päikesekiirte vastu kaitsta.

Nii, kallis Toomas, nüüd tead, miks ma neid suuri päikeseprille kandsin, kui mägedes olime. Aga sellest, et mina neid kannan, on veelgi tähtsam, et Sina hakkad päikeseprille kandma. Tean, kui paha on, kui nägemine hakkab viletsaks minema. Enam ma öösiti autot ei juhi. Sul on pikk elu ees ja ainult kaks silma. Hoia neid!

Tervita oma õde ja vanemaid,
Sinu vanaisa

Toimetuselt: Dr. Andrus Voitki kirjas sisalduvaid kasulikke näpunäiteid ja juhiseid Toomasele tuleks meilgi eeloleval suvel sõna otseses mõttes silmas pidada.

Märkmed: