Värskeltvalitud kirikuvalitsus (vas.): Ove Sander, Joel Luhamets, Mati Maanas, Tiit Salumäe, Urmas Viilma ja peapiiskop Andres Põder. Foto: T. Pikkur
Konsistooriumi valitavate liikmete arvu määrab peapiiskop, tema esitab kirikukogule ka kandidaadid. Peapiiskop Andres Põder seadis üles viis kandidaati: assessoriteks — Tartu praost, Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets (diakoonia, misjon, diasporaatöö), Lääne praost, Haapsalu Jaani koguduse õpetaja Tiit Salumäe (välissuhted, sakraalküsimused, kultuur, meedia), EELK Usuteaduse Instituudi Pastoraalseminari juhataja, Nõmme Rahu koguduse õpetaja dr Ove Sander (koolitusküsimused) ja kiriku varahalduse juhataja, õpetaja Urmas Viilma (laste- ja noorsootöö). Kantsleri kandidaadiks esitas peapiiskop senise kantsleri Mati Maanase.
Konsistooriumis nüüd ka noored vaimulikud
Kirikuvalitsuse liikmete arvu on kahe võrra suurendatud ja kaasatud on ka noorem põlvkond, et konsistooriumis oleksid ka noorte vaimulike esindajad. Noori kandidaate iseloomustades rõhutas peapiiskop, et nii Ove Sander (35) kui Urmas Viilma (32) on kogenud noorema põlvkonna vaimulikud, kes on suutelised lävima ja arvestama erinevatel seisukohtadel olevate inimestega kirikus. Ove Sander, kes hiljuti doktorikraadi omandas, tegeleb Pastoraalseminari juhina otseselt vaimulike ettevalmistamisega. Urmas Viilma on olnud Pühapäevakooliühenduse esimees ning tegutseb juba aastaid gümnaasiumi usuõpetuse õpetajana.
Mati Maanase senine töö kantslerina on peapiiskopi sõnul end igati õigustanud ja teda usaldatakse. Joel Luhamets ja Tiit Salumäe on suure töökogemusega kirikujuhid, kes said toetuse aasta tagasi assessorivalmistel. Peapiiskop Andres Põder ja piiskop Einar Soone jätkavad vastavalt põhikirjale konsistooriumi liikmetena.
Endised E.E.L.K. vaimulikud Tõnis Nõmmik ja Gustav Piir.
Foto: T. Pikkur
Foto: T. Pikkur
Mis tööd teeb assessor?
Kandidaadid pidid vastama kirikukoguliste küsimustele. Tunti huvi, kas konsistooriumi liikme koht on tavaline töökoht, kas ja kui palju makstakse palka. Muretseti, kuidas niigi suure koormusega vaimulikud veel sellegi tööga hakkama saavad. Peapiiskop selgitas, et palka ei maksta, kuid kaugemalt tulnutele makstakse sõiduraha kinni. Andres Põder rõhutas, et kirikuvalitsuse liikme töö on pingeline ja tõsine.
Ove Sander märkis koolitusküsimustest rääkides, et senisest rohkem tuleb teha koostööd teiste teoloogiliste õppeasutustega, kust ka EELK endale vaimulikke saab. Süvendada tuleb vaimulike ja kirikutöötajate põhi- ning täiendõpet. Kindlasti tuleks leida koolides koht religiooniõpetusele. Tasuks kaaluda kiriku-uurimuskeskuse loomist.
Küsiti, kas E.E.L.K. ühineb kunagi kodu-Eesti kirikuga? Joel Luhamets selgitas, et välis-Eesti kirik ei ole veel ametlikult valmis liituma, ehkki paljud kodumaa vaimulikud teenivad väliskiriku kogudusi ja nii mõnigi kogudus on avaldanud soovi kodumaa kirikuga ühineda. Kuid küllap seegi aeg ükskord tuleb, oli Luhamets veendunud. Pika küsimustevooru järel toimunud valimised kinnitasid peapiiskopi ettepandu õigsust: kirikukogu valis nimetatud kandidaadid kirikuvalitsuse liikmeteks. Ees seisab neli aastat tõsist tööd.
Järgmine majandusaasta tuleb raske
Eelarvet tutvustades ütles kantsler Mati Maanas, et järgmine aasta tuleb palju keerulisem, kui senised on olnud. Tehakse kõik, et säilitada praegust taset. Praostkonnad ja allasutused saavad samapalju raha kui sel aastal. Välisabi ja renditulu vähenevad. Tulude puudujääki loodetakse katta laenuga nn päranduse fondist ja EVP-de müügiga. Ei ole unustatud aga arendustegevust, mis on majanduliku olukorra parandamise aluseks. 2007. a. peaks juba toimuma muudatus paremuse poole. Kirikukogu kinnitas pärast mõningate muudatuste tegemist EELK konsistooriumi 2006. a. eelarve.
Kiriku sümboolika üle suur vaidlus
Ehkki paljudel kogudustel on oma lipp ja vapp, ei ole neid veel EELK-l, tööd nende saamise suunas aga käivad. Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Heraldikakolleegiumi esimees Priit Herodes on paljude vappide ja lippude autor. Ka üks mõeldav variant EELK lipust, vapist ning teeneteristist oli esitatud kirikukogule arutamiseks. Iga täiesti uus sümboolika nõuab kahtlemata pikka vaagimist, enne kui lõpliku vormistuse leiab. Kirikukogu otsustas sümboolikaküsimuse saata arutamiseks piiskoplikku nõukogusse. Peapiiskop Põder andis Priit Herodesele EELK tänukirja pikaaegse ja viljaka koostöö eest.
Kiriku sotsiaalne sõnum
Kirikukogul esitleti uut trükist „Kiriku sotsiaalne sõnum” – EELK ühiskondlik-poliitilised taotlused, mis peaks olema abimaterjaliks kõigile, keda huvitab kiriku seisukoht eluliselt tähtsates küsimustes. „Kirik juhib esmajoones tähelepanu ühiskonna usulise uuenemise ja ülesehituse ülesandele, mis tuleneb poole sajandi pikkusest totalitaarse ja riikliku ateismi laostavatest tagajärgedest, mis püsivad veel kaua. Ühiskond on ilma usuliste tõekspidamisteta kaitsetu kõikelubava relativismi, nautleva enesekesksuse ja depressiivse meeleheite suhtes,” öeldakse sissejuhatuses.
Eraldi peatükkidena on käsitletud kiriku filosoofilist, moraalset ja sakraalset teenimist, pere-, noorsoo-, haridus-, kultuuri-, sotsiaal-, kriminaal-, õigus- ja haldus- ning rahvus- ja välispoliitikat. Nii nagu kirik tahab toetada kõiki positiivseid ideid ja ettevõtmisi, eeldab ta toetust ka oma missioonile.
Kirikukogu järgmine istungjärk on aprillis 2006.
